Next Item Previous Item

Rapla KEK

Legendaarne UFO-maja, astmikpüramiid, Pentagon, tulnukalaev, ENSV kõige ekstravagantsem ehitis, 1970. aastate arhitektuuri tippteos. Need on vaid mõned epiteedid, mis iseloomustavad Rapla Kolhooside Ehituskontori ehk Rapla KEKi maja, linna üht vaatamisväärsust. Hoone, mille keskse elemendina on kasutatud kaheksanurka, on projekteerinud omaaegne tipparhitekt Toomas Rein. Hoone siselahenduse autor on Aulo Padar, kes sai 1977. aastal selle eest ka sisekujunduse aastapreemia.

Rapla KEK

Legendaarne UFO-maja, astmikpüramiid, Pentagon, tulnukalaev, ENSV kõige ekstravagantsem ehitis, 1970. aastate arhitektuuri tippteos. Need on vaid mõned epiteedid, mis iseloomustavad Rapla Kolhooside Ehituskontori ehk Rapla KEKi maja, linna üht vaatamisväärsust. Hoone, mille keskse elemendina on kasutatud kaheksanurka, on projekteerinud omaaegne tipparhitekt Toomas Rein. Hoone siselahenduse autor on Aulo Padar, kes sai 1977. aastal selle eest ka sisekujunduse aastapreemia.

Tartu Jaani kirik

See 14. sajandist pärinev telliskirik on kuulus oma terrakotaskulptuuride poolest – igaüks neist on isenäoline! Skulptuure on tänaseni säilinud ligi tuhat. Ühe tuntud legendi järgi kujutavad need Tartu kunagisi linnakodanikke.

Tartu Jaani kirik

See 14. sajandist pärinev telliskirik on kuulus oma terrakotaskulptuuride poolest – igaüks neist on isenäoline! Skulptuure on tänaseni säilinud ligi tuhat. Ühe tuntud legendi järgi kujutavad need Tartu kunagisi linnakodanikke.

Kõpu tuletorn

Hiiumaa kõige kõrgemas punktis asuv massiivne Kõpu tuletorn on Läänemere maade vanim ja kõrgeim. Selle esimene ehitusjärk jääb juba 15. sajandi lõppu. Tänapäeval on torni kõrgus maapinnast 36 meetrit ja merepinnast 102,6 meetrit. Alates 2010. aastast kannab Kõpu majakas maailma vanima katkematult töötanud tuletorni austavat nimetust.

Kõpu tuletorn

Hiiumaa kõige kõrgemas punktis asuv massiivne Kõpu tuletorn on Läänemere maade vanim ja kõrgeim. Selle esimene ehitusjärk jääb juba 15. sajandi lõppu. Tänapäeval on torni kõrgus maapinnast 36 meetrit ja merepinnast 102,6 meetrit. Alates 2010. aastast kannab Kõpu majakas maailma vanima katkematult töötanud tuletorni austavat nimetust.

Palupera mõis

Mõisa historitsistlik peahoone ehitati 19. sajandi teisel poolel. 1919. aastal mõis võõrandati ning 1933. aastal kolis hoonesse kool, mis kasutab hoonet tänapäevalgi. Kompleksi kuuluvad ka huvitava hulknurkse põhiplaaniga mõisaait ning linnumaja.

Palupera mõis

Mõisa historitsistlik peahoone ehitati 19. sajandi teisel poolel. 1919. aastal mõis võõrandati ning 1933. aastal kolis hoonesse kool, mis kasutab hoonet tänapäevalgi. Kompleksi kuuluvad ka huvitava hulknurkse põhiplaaniga mõisaait ning linnumaja.

Kihelkonna kiriku kellatorn

1638. aastal püstitatud Kihelkonna kiriku kellatorn asub kirikust mõnisada meetrit edela suunas kõrgendikul. See puukatusega kiviehitis on Eestis ainus tänapäevani säilinud kirikust eraldi paiknev kellatorn. Euroopas on säilinud kolm sellist eraldiseisvat kellakoda, kuid kell heliseb neist vaid Kihelkonna omas.

Kihelkonna kiriku kellatorn

1638. aastal püstitatud Kihelkonna kiriku kellatorn asub kirikust mõnisada meetrit edela suunas kõrgendikul. See puukatusega kiviehitis on Eestis ainus tänapäevani säilinud kirikust eraldi paiknev kellatorn. Euroopas on säilinud kolm sellist eraldiseisvat kellakoda, kuid kell heliseb neist vaid Kihelkonna omas.

Maasi ordulinnuse varemed

Maasi ordulinnust tuntakse rahvakeeles rohkem nimede Maasilinn ehk Maasi linnus all. Linnus rajati pärast Jüriöö ülestõusu lõplikku mahasurumist 1345. aastal saarlaste hävitatud Pöide ordulinnuse asemele. Algne linnus oli puust, kuid üsna kohe alustati ka kivist linnuse rajamisega. Varemetes on kirik seisnud juba alates 1576. aastast, kui see Taani kuningas Frederik II käsul õhati.

Praguseks on linnusest välja kaevatud suures osas säilinud võlvlagedega esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus.

Maasi ordulinnuse varemed

Maasi ordulinnust tuntakse rahvakeeles rohkem nimede Maasilinn ehk Maasi linnus all. Linnus rajati pärast Jüriöö ülestõusu lõplikku mahasurumist 1345. aastal saarlaste hävitatud Pöide ordulinnuse asemele. Algne linnus oli puust, kuid üsna kohe alustati ka kivist linnuse rajamisega. Varemetes on kirik seisnud juba alates 1576. aastast, kui see Taani kuningas Frederik II käsul õhati.

Praguseks on linnusest välja kaevatud suures osas säilinud võlvlagedega esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus.

Orissaare staadioni tamm

Orissaare staadion on eriline terves maailmas. Selle keskel jalgpalliväljakul kasvab uhke 150-aastane tammepuu. Alguses oli tamme kõrval väike spordiplats, kuni 1951. aastal seda laiendati. Räägitakse, et kaks Stalinetsi traktorit olid tollal üritanud tamme paigast sikutada, aga trossid olid muudkui katkenud.

2015. aastal valiti tamm 60 000 häälega Euroopa aasta puuks. Konkursi eesmärgiks oli juhtida tähelepanu huvitavatele puudele kui looduslikule ja kultuurilisele rikkusele.

Orissaare staadioni tamm

Orissaare staadion on eriline terves maailmas. Selle keskel jalgpalliväljakul kasvab uhke 150-aastane tammepuu. Alguses oli tamme kõrval väike spordiplats, kuni 1951. aastal seda laiendati. Räägitakse, et kaks Stalinetsi traktorit olid tollal üritanud tamme paigast sikutada, aga trossid olid muudkui katkenud.

2015. aastal valiti tamm 60 000 häälega Euroopa aasta puuks. Konkursi eesmärgiks oli juhtida tähelepanu huvitavatele puudele kui looduslikule ja kultuurilisele rikkusele.

Panga pank ehk Mustjala pank

Saaremaa põhjarannikul asuv Panga pank on Lääne-Eesti ja saarte kõrgeim aluspõhjapaljand. Selle kõrgus on 21 m ja pikkus umbes 3 km. Panga kaks astangut asuvad veepiirist kõrgemal, kolmas astang aga vee all, mõnikümmend meetrit kaldast avamere poole. Tuulise ilmaga on näha, kuidas lained meres oleva astangu juures vahustena murduvad. Pangamaastik pakub võimast vaatepilti ja on andnud alust erinevate pärimuste tekkeks. Räägitakse, et panga kõige kõrgemas kohas asunud kunagi muistne ohvrikoht kuhu tuli vees elavale merejumale või näkile igal aastal ohvriande tuua.

Panga pank ehk Mustjala pank

Saaremaa põhjarannikul asuv Panga pank on Lääne-Eesti ja saarte kõrgeim aluspõhjapaljand. Selle kõrgus on 21 m ja pikkus umbes 3 km. Panga kaks astangut asuvad veepiirist kõrgemal, kolmas astang aga vee all, mõnikümmend meetrit kaldast avamere poole. Tuulise ilmaga on näha, kuidas lained meres oleva astangu juures vahustena murduvad. Pangamaastik pakub võimast vaatepilti ja on andnud alust erinevate pärimuste tekkeks. Räägitakse, et panga kõige kõrgemas kohas asunud kunagi muistne ohvrikoht kuhu tuli vees elavale merejumale või näkile igal aastal ohvriande tuua.

Pöide kirik

1230. aastail valminud Pöide kirik on kogu Lääne-Eesti ja saarestiku suurim sakraalehitis. Pühakoja suurimaks väärtuseks on rikkalik raiddekoor, mida peetakse Eesti kõrggootika tippnäiteks. Ilmselt 14. sajandi esimesel poolel rekonstrueeriti algkabel suurejooneliseks kihelkonnakirikuks ning kirik omandas oma tänapäevase ilme. Kirikut ehitasid Muhu ja Karja kiriku meistrid. Nende käe all valmisid vormipeened kividetailid, mis kujutavad taimi ja – esimest korda Eesti kunstiajaloos – tolleaegseid talupoegi.

Kiriku käekäik ei ole olnud roosiline, eriti mitte lähiminevikus. Kuigi praegu kirikut ka jõudumööda restaureeritakse on selle olukord pingutustest hoolimata üsna kurb.

Pöide kirik

1230. aastail valminud Pöide kirik on kogu Lääne-Eesti ja saarestiku suurim sakraalehitis. Pühakoja suurimaks väärtuseks on rikkalik raiddekoor, mida peetakse Eesti kõrggootika tippnäiteks. Ilmselt 14. sajandi esimesel poolel rekonstrueeriti algkabel suurejooneliseks kihelkonnakirikuks ning kirik omandas oma tänapäevase ilme. Kirikut ehitasid Muhu ja Karja kiriku meistrid. Nende käe all valmisid vormipeened kividetailid, mis kujutavad taimi ja – esimest korda Eesti kunstiajaloos – tolleaegseid talupoegi.

Kiriku käekäik ei ole olnud roosiline, eriti mitte lähiminevikus. Kuigi praegu kirikut ka jõudumööda restaureeritakse on selle olukord pingutustest hoolimata üsna kurb.

Ruhnu puukirik

Ruhnu, muust maailmast üpriski eraldatud saarele ei satuta sageli. Kui sinna minna, siis tasub kindlasti külastada Ruhnu kirikuid. Need annavad ettekujutuse, milline võis olla aastasadade-tagune rannaroostlaste saare elu-olu ja kombed. Ruhnu puukirik on ehitatud aastatel 1643–1644. See on Eesti kõige vanem puidust pühakoda, mille arhitektuur on unikaalne terves Euroopas. Kiriku ehitamisel on kasutatud väga vanu ehitusvõtteid ning randa uhutud laevavrakkide osi. 20. sajandi alguseks oli Ruhnu kirik kogudusele lootusetult kitsaks jäänud. Õnneks ei üritatud seda mingitviisi ümber ehitada, vaid 1912. aastal ehitati vana kiriku kõrvale lihtsalt uus.

Ruhnu puukirik

Ruhnu, muust maailmast üpriski eraldatud saarele ei satuta sageli. Kui sinna minna, siis tasub kindlasti külastada Ruhnu kirikuid. Need annavad ettekujutuse, milline võis olla aastasadade-tagune rannaroostlaste saare elu-olu ja kombed. Ruhnu puukirik on ehitatud aastatel 1643–1644. See on Eesti kõige vanem puidust pühakoda, mille arhitektuur on unikaalne terves Euroopas. Kiriku ehitamisel on kasutatud väga vanu ehitusvõtteid ning randa uhutud laevavrakkide osi. 20. sajandi alguseks oli Ruhnu kirik kogudusele lootusetult kitsaks jäänud. Õnneks ei üritatud seda mingitviisi ümber ehitada, vaid 1912. aastal ehitati vana kiriku kõrvale lihtsalt uus.

Kaali kraater

Umbes 7500 aastat tagasi tekkinud Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Ühtlasi on see ka Euraasia efektseim kraatriväli. Teadlaste arvates sisenes umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kiirusega 15-45 km/s ja sadas maapinnale tükkidena. Suurim maale langenud tükk tekitas 110 m laia ja 22 m sügava Kaali peakraatri. Selle lähedusest on teada veel 8 väiksemat kraatrit ja tõenäoliselt pole kõiki kraatreid tänapäevani leitud.

See plahvatuslik sündmus vapustas muistseid Läänemere rahvaid niivõrd, et paigana on Kaali muutunud pühaks ja kunagi toimunud plahvatus on põimitud siinsesse pärimusse.

Kaali kraater

Umbes 7500 aastat tagasi tekkinud Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Ühtlasi on see ka Euraasia efektseim kraatriväli. Teadlaste arvates sisenes umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kiirusega 15-45 km/s ja sadas maapinnale tükkidena. Suurim maale langenud tükk tekitas 110 m laia ja 22 m sügava Kaali peakraatri. Selle lähedusest on teada veel 8 väiksemat kraatrit ja tõenäoliselt pole kõiki kraatreid tänapäevani leitud.

See plahvatuslik sündmus vapustas muistseid Läänemere rahvaid niivõrd, et paigana on Kaali muutunud pühaks ja kunagi toimunud plahvatus on põimitud siinsesse pärimusse.

Luidja rand

Luidja on Hiiumaa looderannikul asuv kaunis 2,5 kilomeetri pikkune valge liivaga rand. Luidja rannaliivasid tuntakse ka laulvate liivadena – jalgu mööda sooja liiva lohistades tekib eriline vilisev heli. Luidja rand sellisel kujul on tekkinud inimese ja looduse koosmõjul: meretuulte poolt sisemaale puhutud liiva hoiab kinni Luidja lepik, mida iga rannakülastaja enne liivaribani jõudmist läbima peab.

Luidja rand

Luidja on Hiiumaa looderannikul asuv kaunis 2,5 kilomeetri pikkune valge liivaga rand. Luidja rannaliivasid tuntakse ka laulvate liivadena – jalgu mööda sooja liiva lohistades tekib eriline vilisev heli. Luidja rand sellisel kujul on tekkinud inimese ja looduse koosmõjul: meretuulte poolt sisemaale puhutud liiva hoiab kinni Luidja lepik, mida iga rannakülastaja enne liivaribani jõudmist läbima peab.

Käina köstrimaja / Rudolf Tobiase majamuuseum

19. sajandis keskpaiku ehitatud Käina köstrimaja on eesti rahvusliku heliloomingu kujunemise juhtfiguuri Rudolf Tobiase (1873–1918) sünnikodu. Siin veetis helilooja oma varase lapsepõlve, enne perekonna kolimist Kullamaale Läänemaal. Lisaks kultuuriloolisele tähtsusele on tähelepanuväärsed ka muuseumihooned ise: Tobiaste elumaja on haruldane näide 19. sajandi alevimajast, mis juba meenutab linnamaja oma laudpõrandate ja uhkema sisustusega. Samal ajal on kogu kompleksil säilinud mitmeid maaelule viitavaid elemente nagu kooguga kaev ja aidahoone.

Käina köstrimaja / Rudolf Tobiase majamuuseum

19. sajandis keskpaiku ehitatud Käina köstrimaja on eesti rahvusliku heliloomingu kujunemise juhtfiguuri Rudolf Tobiase (1873–1918) sünnikodu. Siin veetis helilooja oma varase lapsepõlve, enne perekonna kolimist Kullamaale Läänemaal. Lisaks kultuuriloolisele tähtsusele on tähelepanuväärsed ka muuseumihooned ise: Tobiaste elumaja on haruldane näide 19. sajandi alevimajast, mis juba meenutab linnamaja oma laudpõrandate ja uhkema sisustusega. Samal ajal on kogu kompleksil säilinud mitmeid maaelule viitavaid elemente nagu kooguga kaev ja aidahoone.

Kalana rand

Kalana rand asub Hiiumaa läänepoolseimas tipus samanimelise küla juures. Ranna põhjaosa ulatub Ristna sääreni ja läheb seal sujuvalt üle Ristna rannaks. Kalana rand on kauni kaare ja kiviklibulise liivaga. Kui varem oli piirkond tuntud eelkõige kalarohkete vete poolest, siis praegu on sellest kujunenud üks surfarite meelispaiku, kus tuul harva vaibub.

Kalana rand

Kalana rand asub Hiiumaa läänepoolseimas tipus samanimelise küla juures. Ranna põhjaosa ulatub Ristna sääreni ja läheb seal sujuvalt üle Ristna rannaks. Kalana rand on kauni kaare ja kiviklibulise liivaga. Kui varem oli piirkond tuntud eelkõige kalarohkete vete poolest, siis praegu on sellest kujunenud üks surfarite meelispaiku, kus tuul harva vaibub.

Kaibaldi nõmm

Hiiumaa keskosas asuvast Pihla-Kaibaldi looduskaitsealast moodustavad suure osa sood. Siiski on sellel märjal maal ka kuivemaid kohti: Pihla rabast põhjapool laiuvad põlised nõmmemännikud, mille valge samblikuga kaetud metsaalused ja liivased teed mõjuvad kutsuvalt nii seenelistele kui ka niisama matkajatele. Selle männiku keskel asub ligikaudu 12 hektari suurune hästi hoitud saladus – unenäoline Kaibaldi kõrb.

Kaibaldi nõmm

Hiiumaa keskosas asuvast Pihla-Kaibaldi looduskaitsealast moodustavad suure osa sood. Siiski on sellel märjal maal ka kuivemaid kohti: Pihla rabast põhjapool laiuvad põlised nõmmemännikud, mille valge samblikuga kaetud metsaalused ja liivased teed mõjuvad kutsuvalt nii seenelistele kui ka niisama matkajatele. Selle männiku keskel asub ligikaudu 12 hektari suurune hästi hoitud saladus – unenäoline Kaibaldi kõrb.

Kullamaa kalmistu ja kirik

Neogooti üldilmega Kullamaa kirik on Lääne-Eestile iseloomulik sakraalhoone. Seda ümbritsev surnuaed on Eesti üks vanimaid, kuhu hakati matma juba keskajal. Kullamaa kalmistule on maetud mitmed Eesti kultuuri- ja ühiskonnaloos olulist rolli etendanud inimesed. Nende haudade paiknemise kohta saab infot kalmistu värava juures asuvalt plaanilt. Kullamaa kirikuaia kõige haruldasem rist on ühele talupojale püstitatud ratasrist, mis on vanimaid säilinud ratasriste Eestis. Sellel on selgelt loetavad sisseraiutud tähed: Sitta Kodt Matz ja aastaarv 1621.

Kullamaa kalmistu ja kirik

Neogooti üldilmega Kullamaa kirik on Lääne-Eestile iseloomulik sakraalhoone. Seda ümbritsev surnuaed on Eesti üks vanimaid, kuhu hakati matma juba keskajal. Kullamaa kalmistule on maetud mitmed Eesti kultuuri- ja ühiskonnaloos olulist rolli etendanud inimesed. Nende haudade paiknemise kohta saab infot kalmistu värava juures asuvalt plaanilt. Kullamaa kirikuaia kõige haruldasem rist on ühele talupojale püstitatud ratasrist, mis on vanimaid säilinud ratasriste Eestis. Sellel on selgelt loetavad sisseraiutud tähed: Sitta Kodt Matz ja aastaarv 1621.

Vormsi kirik ja kalmistu

Vormsi kalmistu on üks omapärasemaid ja ainulaadsemaid surnuaedu siin säilinud rohkem kui 330 rõngasristi tõttu. Rõngasrist on Vormsi kaitsesümbolina kujutatud ka valla vapil. Rõngasriste hakati Vormsi saarel kasutama 17. sajandil. Vanim siinne säilinud ristidest pärineb 1743. aastast, uusim 1923. aastast. Lisaks põnevale sümboolikale muudab ristid põnevaks fakt, et neid ei tellitud mitte meistritelt, vaid kõik ristid on pae- või liivakivist välja tahutud talupoegade endi poolt. Seetõttu varieerub ka nende väljanägemine ning esineb nii keeleliselt korrektseid kui ka vigaseid lauseid. Tihti esineb ristidel külanimesid, vahel ka talunimesid, kuid peaaegu alati on need tähistatud peremärkidega.

Vormsi kirik ja kalmistu

Vormsi kalmistu on üks omapärasemaid ja ainulaadsemaid surnuaedu siin säilinud rohkem kui 330 rõngasristi tõttu. Rõngasrist on Vormsi kaitsesümbolina kujutatud ka valla vapil. Rõngasriste hakati Vormsi saarel kasutama 17. sajandil. Vanim siinne säilinud ristidest pärineb 1743. aastast, uusim 1923. aastast. Lisaks põnevale sümboolikale muudab ristid põnevaks fakt, et neid ei tellitud mitte meistritelt, vaid kõik ristid on pae- või liivakivist välja tahutud talupoegade endi poolt. Seetõttu varieerub ka nende väljanägemine ning esineb nii keeleliselt korrektseid kui ka vigaseid lauseid. Tihti esineb ristidel külanimesid, vahel ka talunimesid, kuid peaaegu alati on need tähistatud peremärkidega.

Ungru loss

Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal lõpetamata ning kaasajal varemeis. Romantiline legend räägibki, kuidas aadlihärra armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi nagu neiu kodumaal Merseburgis. Paraku aga neiu haigestus ja suri ning lossi ehitus jäi lõpetamata.

Ungru loss

Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal lõpetamata ning kaasajal varemeis. Romantiline legend räägibki, kuidas aadlihärra armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi nagu neiu kodumaal Merseburgis. Paraku aga neiu haigestus ja suri ning lossi ehitus jäi lõpetamata.

Laelatu puisniit

Puisniit on inimtegevuse tulemusel tekkinud Laelatule juba väga ammu. Niidu kõrgemad kohad vabanesid mere alt laidudena umbes 2000 aasta eest ja on võimalik, et laiud võeti siis kohe karjamaadena kasutusele. Seetõttu arvatakse, et Laelatu võis algusest peale kujuneda puisniiduks ja õiget metsa pole seal kunagi olnudki. Laelatu puisniit on justkui pool-looduslik “muuseum”, kus on varjul palju haruldasi taimeliike. Siin on püstitatud ka Eesti liigilise mitmekesisuse rekord – niidul leidub kohti, kus 1 ruutmeetril kasvab lausa 76 eri liiki taimi. Ühtekokku on Laelatult leitud ligi 470 soontaime- ja 30 samblaliiki. Laelatu puisniit on ilus koht ka niisama jalutamiseks ja erinevate aastaaegade nautimiseks, see annab silmad ette enamikule “päris” parkidest.

Laelatu puisniit

Puisniit on inimtegevuse tulemusel tekkinud Laelatule juba väga ammu. Niidu kõrgemad kohad vabanesid mere alt laidudena umbes 2000 aasta eest ja on võimalik, et laiud võeti siis kohe karjamaadena kasutusele. Seetõttu arvatakse, et Laelatu võis algusest peale kujuneda puisniiduks ja õiget metsa pole seal kunagi olnudki. Laelatu puisniit on justkui pool-looduslik “muuseum”, kus on varjul palju haruldasi taimeliike. Siin on püstitatud ka Eesti liigilise mitmekesisuse rekord – niidul leidub kohti, kus 1 ruutmeetril kasvab lausa 76 eri liiki taimi. Ühtekokku on Laelatult leitud ligi 470 soontaime- ja 30 samblaliiki. Laelatu puisniit on ilus koht ka niisama jalutamiseks ja erinevate aastaaegade nautimiseks, see annab silmad ette enamikule “päris” parkidest.

Haapsalu raudteejaam

Aastal 1905 valminud uhke historitsistlikus stiilis jaamahoone juurde kuulub Eesti pikim varikatusega perroon – 216 m! Lisaks perroonile on ülipikk ka hoone fassaad – kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega Imperaatoripaviljon ning neid ühendav kunagine suvekohvik. Kuigi raudteed ega toimivat jaama enam pole, on kõigil huvilistel võimalik ajaloolist vaksalit imetleda ja külastada hoone ühes tiivas tegutsevat Raudtee- ja sidemuuseum.

Haapsalu raudteejaam

Aastal 1905 valminud uhke historitsistlikus stiilis jaamahoone juurde kuulub Eesti pikim varikatusega perroon – 216 m! Lisaks perroonile on ülipikk ka hoone fassaad – kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega Imperaatoripaviljon ning neid ühendav kunagine suvekohvik. Kuigi raudteed ega toimivat jaama enam pole, on kõigil huvilistel võimalik ajaloolist vaksalit imetleda ja külastada hoone ühes tiivas tegutsevat Raudtee- ja sidemuuseum.

Simuna kirik

Kirik ehitati Simunasse juba 14. sajandil, kui tollaste Taani valduste lõunapiirile rajati Jeesuse jüngrite Siimona ja Juuda auks pühakoda. Kolmelööviliseks ehitati kirik 15. sajandi lõpus, hiljem on seda mitmeid kordi ümber ehitatud. Simuna kiriku barokkaltari (1684) valmistas terves Euroopas tuntud puunikerdaja Chr. Ackermann. Orelimeister Gustav Normann ehitas 1889. aastal kirikusse oreli, mis on üks vanemaid eesti rahvusest orelimeistri töid.

Simuna kirik

Kirik ehitati Simunasse juba 14. sajandil, kui tollaste Taani valduste lõunapiirile rajati Jeesuse jüngrite Siimona ja Juuda auks pühakoda. Kolmelööviliseks ehitati kirik 15. sajandi lõpus, hiljem on seda mitmeid kordi ümber ehitatud. Simuna kiriku barokkaltari (1684) valmistas terves Euroopas tuntud puunikerdaja Chr. Ackermann. Orelimeister Gustav Normann ehitas 1889. aastal kirikusse oreli, mis on üks vanemaid eesti rahvusest orelimeistri töid.

Äntu Sinijärv

Äntu Sinijärv on Eesti kõige selgema veega järv. Järve oletatav läbipaistvus ulatub 15 meetrini, kuigi suurim sügavus järves on vaid 8 m. Vee suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad. Suurte allikate tõttu ei ulatu veetemperatuur ka suvel oluliselt üle 10 kraadi. Järve põhjas olev hele järvelubi koos ümbritseva loodusega annab veele kauni sinakasrohelise värvuse. Oma läbipaistvuse tõttu on Sinijärv üks populaarsemaid sukeldumiskohti Eestis.

Äntu Sinijärv

Äntu Sinijärv on Eesti kõige selgema veega järv. Järve oletatav läbipaistvus ulatub 15 meetrini, kuigi suurim sügavus järves on vaid 8 m. Vee suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad. Suurte allikate tõttu ei ulatu veetemperatuur ka suvel oluliselt üle 10 kraadi. Järve põhjas olev hele järvelubi koos ümbritseva loodusega annab veele kauni sinakasrohelise värvuse. Oma läbipaistvuse tõttu on Sinijärv üks populaarsemaid sukeldumiskohti Eestis.

Sagadi mõis

Lahemaal asuv Sagadi mõisakompleks kuulub Eesti mõisaarhitektuuri kroonijuveelide hulka – mõisahoone koos kellatorni, kõrvalhoonete, sissesõiduhoovi, pargi ja tiikidega moodustab suurepärase terviku. 1753. aastal valminud ühekorruseline härrastemaja oli oma rokokoolikult lopsaka välisfassaadiga ainulaadne nähtus Eesti mõisaarhitektuuris. Kuid vaid 40 aastat pärast valmimist ehitati loss ümber – mõisahäärber omandas tänaseni säilinud varaklassitsistliku välisilme. Tänasel päeval on endised aidad, tallid, meierei, tõllakuur, laudad ja muud hooned saanud endale uued funktsioonid. Sagadis toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran.

Sagadi mõis

Lahemaal asuv Sagadi mõisakompleks kuulub Eesti mõisaarhitektuuri kroonijuveelide hulka – mõisahoone koos kellatorni, kõrvalhoonete, sissesõiduhoovi, pargi ja tiikidega moodustab suurepärase terviku. 1753. aastal valminud ühekorruseline härrastemaja oli oma rokokoolikult lopsaka välisfassaadiga ainulaadne nähtus Eesti mõisaarhitektuuris. Kuid vaid 40 aastat pärast valmimist ehitati loss ümber – mõisahäärber omandas tänaseni säilinud varaklassitsistliku välisilme. Tänasel päeval on endised aidad, tallid, meierei, tõllakuur, laudad ja muud hooned saanud endale uued funktsioonid. Sagadis toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran.

Rakvere linnus

Rakvere Vallimäe tipus asus enne 13. sajandit eestlaste muinaslinnus Tarvanpää, mis toimis Virumaa pealinnusena. Samale kohale rajati hiljem Rakvere ordulinnus, mis oli tol ajal üks suuremaid linnuseid. Ajaloo vältel on Rakvere linnus kuulunud taanlastele, Liivi ordule, venelastele, rootslastele ja poolakatele. 1605. aastal lasid taganevad poolakad linnuse õhku ning sellest ajast jäi Rakvere linnus varemetesse.

Rakvere linnus

Rakvere Vallimäe tipus asus enne 13. sajandit eestlaste muinaslinnus Tarvanpää, mis toimis Virumaa pealinnusena. Samale kohale rajati hiljem Rakvere ordulinnus, mis oli tol ajal üks suuremaid linnuseid. Ajaloo vältel on Rakvere linnus kuulunud taanlastele, Liivi ordule, venelastele, rootslastele ja poolakatele. 1605. aastal lasid taganevad poolakad linnuse õhku ning sellest ajast jäi Rakvere linnus varemetesse.

Palmse mõis

Palmse mõisa on esmakordselt mainitud juba keskajal Tallinna Püha Mihkli nunnakloostri majandus- ehk lauamõisana. Alates 1677. aastast kuni mõisa riigistamiseni 1919. aastal kuulus mõis perekond von der Pahlen’ile. 18. sajandi keskpaigaks oli Palmse mõisast kujundatud uhke barokkansambel koos ligi paarikümne kõrvalhoonega. Tänapäeval on see Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid: 52 ha suurusel territooriumil asub 36 erinevat rajatist koos prantsuse ja inglise stiilis pargiga. Mõis on ka looduskauni Lahemaa rahvuspargi süda.

Palmse mõis

Palmse mõisa on esmakordselt mainitud juba keskajal Tallinna Püha Mihkli nunnakloostri majandus- ehk lauamõisana. Alates 1677. aastast kuni mõisa riigistamiseni 1919. aastal kuulus mõis perekond von der Pahlen’ile. 18. sajandi keskpaigaks oli Palmse mõisast kujundatud uhke barokkansambel koos ligi paarikümne kõrvalhoonega. Tänapäeval on see Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid: 52 ha suurusel territooriumil asub 36 erinevat rajatist koos prantsuse ja inglise stiilis pargiga. Mõis on ka looduskauni Lahemaa rahvuspargi süda.

Käsmu Kapteniküla

Käsmu on kuulsust kogunud kaptenite külana – Käsmu merenduse ajaloo vähem kui 100 aasta jooksul on siin kokku elanud 64 kaptenit. Käsmu meeste jõukusele pani aluse salasoola vedamine. Saadud raha eest osteti esimesed suured purjelaevad Soomest ning peatselt alustati laevaehitust ka oma rannas. Käsmu meremehi iseloomustas üksmeelne isemajandamine: võlgu nad ei võtnud, laenu ei andnud, raha panka ei vedanud. Kogu vaba raha investeeriti laevadesse ja ülejäänud raha eest ehitati näiteks küla seltsimaja ja merekool. Alates 19. sajandist on küla tuntust kogunud ka suvituspaigana. Just siin on aasta kauneimat aega veetnud kindral Nikolai von Dellinghausen, Gustav Ernesaks, Arvo Pärt, Ülo Vinter jpt.

Käsmu Kapteniküla

Käsmu on kuulsust kogunud kaptenite külana – Käsmu merenduse ajaloo vähem kui 100 aasta jooksul on siin kokku elanud 64 kaptenit. Käsmu meeste jõukusele pani aluse salasoola vedamine. Saadud raha eest osteti esimesed suured purjelaevad Soomest ning peatselt alustati laevaehitust ka oma rannas. Käsmu meremehi iseloomustas üksmeelne isemajandamine: võlgu nad ei võtnud, laenu ei andnud, raha panka ei vedanud. Kogu vaba raha investeeriti laevadesse ja ülejäänud raha eest ehitati näiteks küla seltsimaja ja merekool. Alates 19. sajandist on küla tuntust kogunud ka suvituspaigana. Just siin on aasta kauneimat aega veetnud kindral Nikolai von Dellinghausen, Gustav Ernesaks, Arvo Pärt, Ülo Vinter jpt.

Kunda hüdroelektrijaam

Kunda jõgi on Lääne-Virumaa pikim ja veerikkaim jõgi, mis moodustab Kundas sügava paeseintega kanjoni. Jõeorus paiknevad vanad tsemenditehase varemed. 1893. aastal ehitati kanjonisse hüdroelektrijaam, mis oli esimene Põhja- ja Baltimaades ning teine Vene keisririigis. Hüdroelektrijaama kompleks kui omaaegne tehnika suursaavutus kogu Baltikumis ongi väärtuslik eelkõige tehnikaajaloo seisukohast.

Kunda hüdroelektrijaam

Kunda jõgi on Lääne-Virumaa pikim ja veerikkaim jõgi, mis moodustab Kundas sügava paeseintega kanjoni. Jõeorus paiknevad vanad tsemenditehase varemed. 1893. aastal ehitati kanjonisse hüdroelektrijaam, mis oli esimene Põhja- ja Baltimaades ning teine Vene keisririigis. Hüdroelektrijaama kompleks kui omaaegne tehnika suursaavutus kogu Baltikumis ongi väärtuslik eelkõige tehnikaajaloo seisukohast.

Emumägi

Emumägi on Pandivere kõrgustiku ja ühtlasi ka kogu Põhja-Eesti kõrgeim tipp – 166 m üle merepinna. Mäe tipus asuvast vaatetornist avanevad imelised vaated ümbritsevale maalilisele maastikule.

Emumägi

Emumägi on Pandivere kõrgustiku ja ühtlasi ka kogu Põhja-Eesti kõrgeim tipp – 166 m üle merepinna. Mäe tipus asuvast vaatetornist avanevad imelised vaated ümbritsevale maalilisele maastikule.

Lõhavere linnamägi

Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Puidust linnus oli kasutusel 13. sajandi alguses. Läti Henriku kroonika järgi  hävis “Castrum Leole” lõplikult 1223. aastal orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere linnamäe lähedal asub mälestusmärk „Sakalamaa kaitsjatele 1217-1223“, mis püstitati toonastele maad ja rahvast kaitsnud Sakala sõjameestele. 1969. aastal avatud suurtest graniitplokkidest ansambel oli 1960ndatel üks originaalsemaid monumentaalteoseid.

Lõhavere linnamägi

Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Puidust linnus oli kasutusel 13. sajandi alguses. Läti Henriku kroonika järgi  hävis “Castrum Leole” lõplikult 1223. aastal orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere linnamäe lähedal asub mälestusmärk „Sakalamaa kaitsjatele 1217-1223“, mis püstitati toonastele maad ja rahvast kaitsnud Sakala sõjameestele. 1969. aastal avatud suurtest graniitplokkidest ansambel oli 1960ndatel üks originaalsemaid monumentaalteoseid.

Viljandi lossimäed

Viljandi ordulinnuse kohal asus varasemalt eestlaste muinaslinnus, mida esmakordselt mainiti Liivimaa Henriku kroonikas Viliende nime all. Pärast seda, kui Mõõgavendade Ordu oli pikas ja raskes võitluses Sakala alistanud, hakati 1224. aastal eestlaste linnuse asemele rajama tugevat kivikindlust. Ordulinnust ehitati ja rekonstrueeriti ligi kolm ja pool sajandit. Linnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus ning üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Veel 17. sajandil oli linnusekompleks põhiosas kasutuskõlblik, lõplikult purustati see Põhjasõjas.

Viljandi lossimäed

Viljandi ordulinnuse kohal asus varasemalt eestlaste muinaslinnus, mida esmakordselt mainiti Liivimaa Henriku kroonikas Viliende nime all. Pärast seda, kui Mõõgavendade Ordu oli pikas ja raskes võitluses Sakala alistanud, hakati 1224. aastal eestlaste linnuse asemele rajama tugevat kivikindlust. Ordulinnust ehitati ja rekonstrueeriti ligi kolm ja pool sajandit. Linnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus ning üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Veel 17. sajandil oli linnusekompleks põhiosas kasutuskõlblik, lõplikult purustati see Põhjasõjas.

Parika Väikejärv (Südajärv)

Kaitsealune looduslik rabajärv on tuntud ka Südajärvena, sest meenutab oma kujult südant. Järve ümbritsevad rikkalikud mustikamännikud, kaugemalt rabast võib leida nii murakaid kui jõhvikaid. Ümber järve kulgeb õpperada ning soovijatel on võimalus teha alati jahedas rabajärves üks noorendav suplus!

Parika Väikejärv (Südajärv)

Kaitsealune looduslik rabajärv on tuntud ka Südajärvena, sest meenutab oma kujult südant. Järve ümbritsevad rikkalikud mustikamännikud, kaugemalt rabast võib leida nii murakaid kui jõhvikaid. Ümber järve kulgeb õpperada ning soovijatel on võimalus teha alati jahedas rabajärves üks noorendav suplus!

Karksi-Halliste ürgorg

Imeline vaade Karksi-Halliste ürgorule avaneb Karksi linnamäelt. Maastikukaitseala keskmeks on Halliste jõe ürgorg ja kaks paisjärve. Kaitseala üks atraktiivsematest objektidest on Karksi ürgoru paremal kaldal asuvad lossivaremed ja omapärase viltuse torniga kirik. Läheduses asuvad Karksi Põrguhaud ja Karksi Põrguallikad on andnud alust paljudele kohaga seotud muistenditele ja uskumustele.

Karksi-Halliste ürgorg

Imeline vaade Karksi-Halliste ürgorule avaneb Karksi linnamäelt. Maastikukaitseala keskmeks on Halliste jõe ürgorg ja kaks paisjärve. Kaitseala üks atraktiivsematest objektidest on Karksi ürgoru paremal kaldal asuvad lossivaremed ja omapärase viltuse torniga kirik. Läheduses asuvad Karksi Põrguhaud ja Karksi Põrguallikad on andnud alust paljudele kohaga seotud muistenditele ja uskumustele.

Heimtali koduloomuuseum

Anu Raua asutatud kodulooline Heimtali muuseum asub 1864. aastal külakooliks ehitatud kaunis maakivimajas. Eesti Rahva Muuseumi ekspositsiooni osaks olev püsinäitus põhineb muuseumi mahukatel kogudel ja annab võimaluse tutvuda saja-aasta tagustest koolikommetest kuni lähiümbrusest pärit tööriistadeni välja. Eriti rikkalik on aga rahvusliku tekstiili kogu ning rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatukogu.

Heimtali koduloomuuseum

Anu Raua asutatud kodulooline Heimtali muuseum asub 1864. aastal külakooliks ehitatud kaunis maakivimajas. Eesti Rahva Muuseumi ekspositsiooni osaks olev püsinäitus põhineb muuseumi mahukatel kogudel ja annab võimaluse tutvuda saja-aasta tagustest koolikommetest kuni lähiümbrusest pärit tööriistadeni välja. Eriti rikkalik on aga rahvusliku tekstiili kogu ning rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatukogu.

Halliste Anna kirik

Halliste kirikut on esmakordselt mainitud 16. sajandil. Legendides on kirik mitmeid kordi maapõue vajumisest pääsenud, kuid paraku on häving tegelikkuses pühakoda pidevalt saatnud. Kirik on saanud suuri purustusi nii sõdade käigus kui ka mitmeid kordi põlenud. Pühakojas on võimalik imetleda Jüri Arraku altarimaali, skulptuuri „Halliste Ema“ ning kiriku ebatavalist musta lage.

Halliste Anna kirik

Halliste kirikut on esmakordselt mainitud 16. sajandil. Legendides on kirik mitmeid kordi maapõue vajumisest pääsenud, kuid paraku on häving tegelikkuses pühakoda pidevalt saatnud. Kirik on saanud suuri purustusi nii sõdade käigus kui ka mitmeid kordi põlenud. Pühakojas on võimalik imetleda Jüri Arraku altarimaali, skulptuuri „Halliste Ema“ ning kiriku ebatavalist musta lage.

Anrepi lõvi Kärstnas

Anrepi lõvi – magav pronksist lõvi, kohevalakaline pea käppadel – on üsna haruldane mälestusmärk, sest on paigutatud kõrgele rändrahnule. Tegemist on Eesti ühe kauneima klassitsistliku kunstiteosega. Võimsal rändrahnul lamava lõvi skulptuur kehastab Vene sõjaväes teeninud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepi sõjamehevaprust, kes langes 1807. aastal Napoleoni vastu võideldes. Lõvi skulptuuri lasi 1844. a. püstitada Anrepi poeg Joseph Carl von Anrep.

Anrepi lõvi Kärstnas

Anrepi lõvi – magav pronksist lõvi, kohevalakaline pea käppadel – on üsna haruldane mälestusmärk, sest on paigutatud kõrgele rändrahnule. Tegemist on Eesti ühe kauneima klassitsistliku kunstiteosega. Võimsal rändrahnul lamava lõvi skulptuur kehastab Vene sõjaväes teeninud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepi sõjamehevaprust, kes langes 1807. aastal Napoleoni vastu võideldes. Lõvi skulptuuri lasi 1844. a. püstitada Anrepi poeg Joseph Carl von Anrep.

Meenikunno raba

Meenikunno on Lõuna-Eesti üks põnevamaid rabasid. Ulatuslike laugastike asemel laiuvad siin laukajärved, kõrged soosaared on ümbritsetud langatuslehtritest ning sootüübid on väga varieeruvad – lagerabast kuni metsarabani. Raba eripära on turbalasundi all olev veega mitteküllastunud liivakiht, mistõttu võib Meenikunno raba nimetada “rippuvaks rabaks”. Siinne rabaelustik on rikkalik – kohata võib tetre ja metsist, soosaartel pesitsevad rebased, rabaserva „mudaravilat“ külastavad metssead ning talvel võib silmata hundi ja ilvese jälgi.

Meenikunno raba

Meenikunno on Lõuna-Eesti üks põnevamaid rabasid. Ulatuslike laugastike asemel laiuvad siin laukajärved, kõrged soosaared on ümbritsetud langatuslehtritest ning sootüübid on väga varieeruvad – lagerabast kuni metsarabani. Raba eripära on turbalasundi all olev veega mitteküllastunud liivakiht, mistõttu võib Meenikunno raba nimetada “rippuvaks rabaks”. Siinne rabaelustik on rikkalik – kohata võib tetre ja metsist, soosaartel pesitsevad rebased, rabaserva „mudaravilat“ külastavad metssead ning talvel võib silmata hundi ja ilvese jälgi.

Saatse õigeusu kirik ja kalmistu

Saatset tasuks kindlasti külastada 2. augustile eelneval reedel, mil tähistatakse ainulaadset Päätnitsapäiv’a. Selle päeva tähistamisel on läbipõimunud mitmed vanad ja haruldased traditsioonid – Iljapäeva eelpüha, Päätnisapäeva pühitsemine ja Ikonioni Paraskeva austamine. Päev algab jumalateenistusega, millele järgneb ristikäik, seejärel peetakse seto kommete kohaselt omaste kalmudel söömaaega ja järgneb traditsiooniline külapidu ehk kirmas.

Saatse õigeusu kirik ja kalmistu

Saatset tasuks kindlasti külastada 2. augustile eelneval reedel, mil tähistatakse ainulaadset Päätnitsapäiv’a. Selle päeva tähistamisel on läbipõimunud mitmed vanad ja haruldased traditsioonid – Iljapäeva eelpüha, Päätnisapäeva pühitsemine ja Ikonioni Paraskeva austamine. Päev algab jumalateenistusega, millele järgneb ristikäik, seejärel peetakse seto kommete kohaselt omaste kalmudel söömaaega ja järgneb traditsiooniline külapidu ehk kirmas.

Võhandu jõe ürgorg

Oma 162 kilomeetriga on Võhandu jõgi pikim täielikult Eesti territooriumil asuv jõgi. Alguse saab ta Otepää kõrgustikult ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe ürgorg on samuti Eesti pikim – 45 km. Kõige kaunim osa sellest, 12-kilomeetrine lõik Leevi maanteesillast Reo maanteesillani, on võetud alates 1964. aastast kaitse alla. Võhandu ürgorus on kokku 38 devoni ajastu liivakivipaljandit, võru keeles kutsutakse liivakivipaljandeid lihtsalt müürideks.

Võhandu jõe ürgorg

Oma 162 kilomeetriga on Võhandu jõgi pikim täielikult Eesti territooriumil asuv jõgi. Alguse saab ta Otepää kõrgustikult ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe ürgorg on samuti Eesti pikim – 45 km. Kõige kaunim osa sellest, 12-kilomeetrine lõik Leevi maanteesillast Reo maanteesillani, on võetud alates 1964. aastast kaitse alla. Võhandu ürgorus on kokku 38 devoni ajastu liivakivipaljandit, võru keeles kutsutakse liivakivipaljandeid lihtsalt müürideks.

Taevaskoda

Taevaskoja haruldaste liivakivipaljandite, rändrahnude ja muude objektide kohta on aastasadade jooksul tekkinud hulgaliselt põnevaid muistendeid ja legende. Taevaskojas on filmitud ka mitmeid stseene kultusfilmist „Viimne reliikvia“.

Taevaskoda

Taevaskoja haruldaste liivakivipaljandite, rändrahnude ja muude objektide kohta on aastasadade jooksul tekkinud hulgaliselt põnevaid muistendeid ja legende. Taevaskojas on filmitud ka mitmeid stseene kultusfilmist „Viimne reliikvia“.

Hinni talu

See on Liivimaa vanim säilinud rehielamu – esmamainitud 1750. aastal, päriseksostetud 1872. aastal. Talu on ühtlasi tuntud ka Ülesoo taluna filmist „Suvi“. Filmis „Sügis“ õhkas Kristjan Lible Ülesoo talu rehe all rukkiteri läbi peo libistades: „Kui suur võib küll olla jumala arm!“

Hinni talu

See on Liivimaa vanim säilinud rehielamu – esmamainitud 1750. aastal, päriseksostetud 1872. aastal. Talu on ühtlasi tuntud ka Ülesoo taluna filmist „Suvi“. Filmis „Sügis“ õhkas Kristjan Lible Ülesoo talu rehe all rukkiteri läbi peo libistades: „Kui suur võib küll olla jumala arm!“

Tamme-Lauri tamm

Eesti jämedaim ja võimsaim puu asub Võrumaal Urvaste kihelkonnas. See on Tamme-Lauri tamm või rahvakeeli lihtsalt Tamme Lauri, kel kõrgust 17 meetrit ja vanust võib-olla 700 aasta ringis. See suur puu pole vanusele vaatamata surnud, vaid jätkab haljendamist ja ehk kasvamistki. Kuigi puu pole teadaolevalt teenimist leidnud „hariliku“ hiiepuuna, on inimeste suhtumine temasse läbi aegade olnud siiski eriline.

Tamme-Lauri tamm

Eesti jämedaim ja võimsaim puu asub Võrumaal Urvaste kihelkonnas. See on Tamme-Lauri tamm või rahvakeeli lihtsalt Tamme Lauri, kel kõrgust 17 meetrit ja vanust võib-olla 700 aasta ringis. See suur puu pole vanusele vaatamata surnud, vaid jätkab haljendamist ja ehk kasvamistki. Kuigi puu pole teadaolevalt teenimist leidnud „hariliku“ hiiepuuna, on inimeste suhtumine temasse läbi aegade olnud siiski eriline.

Veetka talu

Veetka talu asub samanimelise järve ja künka veerel Karula maaliliste maastike keskel. Seda
kohta tuntakse ka Metsamoori koduna, kus inimesed üle Eesti on aastakümneid käinud Irje Karjuselt taimetarkust ammutamas, tema paeluvaid lugusid kuulamas ja loodust nautimas.

Veetka talu

Veetka talu asub samanimelise järve ja künka veerel Karula maaliliste maastike keskel. Seda
kohta tuntakse ka Metsamoori koduna, kus inimesed üle Eesti on aastakümneid käinud Irje Karjuselt taimetarkust ammutamas, tema paeluvaid lugusid kuulamas ja loodust nautimas.

Rõuge Ööbikuorg

Ööbikuorg on Rõuge ürgoru kuulsaim külgorg, mis piirab põhjast vana linnamäge. 300 meetri pikkune ja 12-15 meetri sügavune Ööbikuorg rõkkab kevadeti, toomingate õitsemise ajal ööbikute laulust – sellest ka oru nimi.

Rõuge Ööbikuorg

Ööbikuorg on Rõuge ürgoru kuulsaim külgorg, mis piirab põhjast vana linnamäge. 300 meetri pikkune ja 12-15 meetri sügavune Ööbikuorg rõkkab kevadeti, toomingate õitsemise ajal ööbikute laulust – sellest ka oru nimi.

Rõuge Suurjärv

Rõuge Suurjärv asub sügavas ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku. Tegemist on Eesti sügavaima järvega – 38 m –, mis on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Peale kaldaalade mõnes üksikus kohas on järve põhi kogu ulatuses kaetud mudaga. Vee värvus (oranžist heleroheliseni) ning läbipaistvus varieeruvad väga suures ulatuses.

Rõuge Suurjärv

Rõuge Suurjärv asub sügavas ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku. Tegemist on Eesti sügavaima järvega – 38 m –, mis on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Peale kaldaalade mõnes üksikus kohas on järve põhi kogu ulatuses kaetud mudaga. Vee värvus (oranžist heleroheliseni) ning läbipaistvus varieeruvad väga suures ulatuses.

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina linnus on muinasjutuline, legendidest tulvil paik, kus lummava looduse keskel asuvad 14. sajandist pärinevad linnusevaremed ja pühakoht, keskaja elamuskeskus ja Palverändurite maja, mõisapark ja matkarajad ning väike armas Teeliste kabel. Ehkki linnus jäi varemetesse pärast Põhjasõda, külastavad palverändurid tänapäevalgi Vastseliinat. Pirita Kloostri sõprade klubi eestvedamisel on rajatud 460 km pikkune palverännutee, mis ühendab Pirita kloostrit ja Vastseliina linnust.

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina linnus on muinasjutuline, legendidest tulvil paik, kus lummava looduse keskel asuvad 14. sajandist pärinevad linnusevaremed ja pühakoht, keskaja elamuskeskus ja Palverändurite maja, mõisapark ja matkarajad ning väike armas Teeliste kabel. Ehkki linnus jäi varemetesse pärast Põhjasõda, külastavad palverändurid tänapäevalgi Vastseliinat. Pirita Kloostri sõprade klubi eestvedamisel on rajatud 460 km pikkune palverännutee, mis ühendab Pirita kloostrit ja Vastseliina linnust.

Suur Munamägi

Suur Munamägi on Baltikumi kõrgeim mägi, kust avaneb suurepärane vaade ümbritsevale maastikule. Mäe suhteline kõrgus on umbes 60 meetrit ja kõrgus merepinnast 318 meetrit. Praegune vaatetorn mäe tipus on arvult viies ja see valmis 1939. aastal, madalamaid vaatetorne püstitati samasse asukohta aga juba 19. sajandi lõpus.

Suur Munamägi

Suur Munamägi on Baltikumi kõrgeim mägi, kust avaneb suurepärane vaade ümbritsevale maastikule. Mäe suhteline kõrgus on umbes 60 meetrit ja kõrgus merepinnast 318 meetrit. Praegune vaatetorn mäe tipus on arvult viies ja see valmis 1939. aastal, madalamaid vaatetorne püstitati samasse asukohta aga juba 19. sajandi lõpus.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Muuseum asub Dr. Fr. R. Kreutzwaldi 1793. aastal ehitatud elumajas. Hoone ehitati üheksa aastat pärast Võru linna asutamist ja on seega linnakese üks esimesi ehitisi. Fr. R. Kreutzwald elas Võrus 44 aastat, 1877. aastal müüs ta maja ja elas kuni oma surmani 1922. aastal Tartus. Juba 1923. aastal asutati Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Selts, mille eesmärgiks oli ausamba püstitamine Kreutzwaldile Tamula järve kaldale ja Kreutzwaldi endise elumaja ostmine muuseumiks. Selleks koguti raha piduõhtute, näituste, loengutega ja teiste üritustega. Muuseum avati 1941. aastal.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Muuseum asub Dr. Fr. R. Kreutzwaldi 1793. aastal ehitatud elumajas. Hoone ehitati üheksa aastat pärast Võru linna asutamist ja on seega linnakese üks esimesi ehitisi. Fr. R. Kreutzwald elas Võrus 44 aastat, 1877. aastal müüs ta maja ja elas kuni oma surmani 1922. aastal Tartus. Juba 1923. aastal asutati Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Selts, mille eesmärgiks oli ausamba püstitamine Kreutzwaldile Tamula järve kaldale ja Kreutzwaldi endise elumaja ostmine muuseumiks. Selleks koguti raha piduõhtute, näituste, loengutega ja teiste üritustega. Muuseum avati 1941. aastal.

Varbola linnus

Muistne Varbola linnus, rahvasuus Jaanilinn, on pindala ja kaitsevalli võimsuse poolest üks Eesti ja kogu Põhja-Euroopa suuremaid ja võimsamaid muinaslinnu. Varbola linnuse võimsusest räägib ka see, et muistses vabadusvõitluses jäigi see vallutamata – jõud ei käinud linnusest üle venelastel, leedukatel, sakslastel ega ka mitte taanlastel. Üldiselt arvatakse, et Varbola linnus oli viimast korda sõjaliselt kasutusel Jüriöö ülestõusu ajal. Arheoloogilised leiud näitavad, et 16.-17.sajandil kasutati linnuseõue kalmistuna, hiljem põlluna.

Varbola linnus

Muistne Varbola linnus, rahvasuus Jaanilinn, on pindala ja kaitsevalli võimsuse poolest üks Eesti ja kogu Põhja-Euroopa suuremaid ja võimsamaid muinaslinnu. Varbola linnuse võimsusest räägib ka see, et muistses vabadusvõitluses jäigi see vallutamata – jõud ei käinud linnusest üle venelastel, leedukatel, sakslastel ega ka mitte taanlastel. Üldiselt arvatakse, et Varbola linnus oli viimast korda sõjaliselt kasutusel Jüriöö ülestõusu ajal. Arheoloogilised leiud näitavad, et 16.-17.sajandil kasutati linnuseõue kalmistuna, hiljem põlluna.

Raikküla Pakamägi

Veel 13 000 aastat tagasi oli kogu Eesti ala veel vee all. Aegamisi meri taandus ja umbes 11 000 aastat tagasi tollal Balti jääpaisjärve nime kandnud veekogu piir ulatus juba Hageri ja Rapla lähistele. Praegune Paka mägi oli paisjärve ajal hoopiski saar. Tänapäeval seostatakse Paka mäge eelkõige muistsete hõimuvanematega, kes olevat sealsel paeastangul koosolekuid ehk kärajaid pidanud.

Raikküla Pakamägi

Veel 13 000 aastat tagasi oli kogu Eesti ala veel vee all. Aegamisi meri taandus ja umbes 11 000 aastat tagasi tollal Balti jääpaisjärve nime kandnud veekogu piir ulatus juba Hageri ja Rapla lähistele. Praegune Paka mägi oli paisjärve ajal hoopiski saar. Tänapäeval seostatakse Paka mäge eelkõige muistsete hõimuvanematega, kes olevat sealsel paeastangul koosolekuid ehk kärajaid pidanud.

Põltsamaa loss

Põltsamaa ordulinnus rajati arvatavasti 1272. aastal Liivi Ordu poolt. Ajaloo vältel on linnust korduvalt purustatud, taastatud ja täiustatud. 1558. aastal langes linnus venelaste kätte ning oli 1570-1578 „Liivimaa kuninga“ hertsog Magnuse residentsiks. Hiljem sai Põltsamaa ordulinnusest mõisasüda: 1620ndatel ehitati linnusevaremed ümber esinduslikuks renessansslossiks ning linnuse vana suurtükitorn kohandati koos vahe-ehitisega kirikuks. Nii sündis Eesti üks omapärasemaid kirikuid. Loss hävis II maailmasõjas. Praegu tegutsevad lossis Põltsamaa muuseum ja Eesti Pressimuuseum.

Põltsamaa loss

Põltsamaa ordulinnus rajati arvatavasti 1272. aastal Liivi Ordu poolt. Ajaloo vältel on linnust korduvalt purustatud, taastatud ja täiustatud. 1558. aastal langes linnus venelaste kätte ning oli 1570-1578 „Liivimaa kuninga“ hertsog Magnuse residentsiks. Hiljem sai Põltsamaa ordulinnusest mõisasüda: 1620ndatel ehitati linnusevaremed ümber esinduslikuks renessansslossiks ning linnuse vana suurtükitorn kohandati koos vahe-ehitisega kirikuks. Nii sündis Eesti üks omapärasemaid kirikuid. Loss hävis II maailmasõjas. Praegu tegutsevad lossis Põltsamaa muuseum ja Eesti Pressimuuseum.

Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum

„Kui Arno isaga koolimajja jõudis….“ Palamuse on eestlaste armastatuima raamatu „Kevade“ tegevuskoht. 1687. aastal asutati siin köstrikool, mis muudeti 1824. aastal kihelkonnakooliks. Praeguseni säilinud Palamuse kihelkonnakoolihoone koos köster Aleksander Georg Nieländeri eluruumidega valmis aastal 1873. Majas tegutses kool kuni 1975. aastani. Palamuse Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum tutvustab 19.sajandi lõpu kihelkonnakooli elu läbi Oskar Lutsu „Kevade“.

Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum

„Kui Arno isaga koolimajja jõudis….“ Palamuse on eestlaste armastatuima raamatu „Kevade“ tegevuskoht. 1687. aastal asutati siin köstrikool, mis muudeti 1824. aastal kihelkonnakooliks. Praeguseni säilinud Palamuse kihelkonnakoolihoone koos köster Aleksander Georg Nieländeri eluruumidega valmis aastal 1873. Majas tegutses kool kuni 1975. aastani. Palamuse Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum tutvustab 19.sajandi lõpu kihelkonnakooli elu läbi Oskar Lutsu „Kevade“.

Laiuse ordulinnus

14.-15. sajandil Liivi Ordu rajatud teetõkkelinnus asus tollaste oluliste maanteede ristumiskohal. Põhjasõja alguses 1700-1701 oli linnuses talvekorteris Rootsi kuningas Karl XII. Linnust on ajaloo jooksul mitmeid kordi piiratud. Põhjasõja ajal purustati Ordulinnus lõplikult ning alles jäid vaid kivimüüride varemed.

Laiuse ordulinnus

14.-15. sajandil Liivi Ordu rajatud teetõkkelinnus asus tollaste oluliste maanteede ristumiskohal. Põhjasõja alguses 1700-1701 oli linnuses talvekorteris Rootsi kuningas Karl XII. Linnust on ajaloo jooksul mitmeid kordi piiratud. Põhjasõja ajal purustati Ordulinnus lõplikult ning alles jäid vaid kivimüüride varemed.

Lüganuse ringhoone

Lüganuse aleviku südames asuv ringhoone on Püssi mõisa karjakastell 19. sajandist. Nelinurkne kastell on suur ning tema pika ajaloo jooksul on selle katuse alla mahtunud nii pullilaudad, laod kui ka eluruumid. Praeguseks on ringhoone üle 10 aasta tühjalt seisnud ning tänasel päeval on väärikas maja üsna trööstitus olukorras. 2015. aastal lepiti kokku, et endisesse karjakastelli tuleb Lüganuse Loomekastell, mis hakkab kogukonna kaasabil tegelema kohaliku ettevõtluse ja turismi arendamisega.

Lüganuse ringhoone

Lüganuse aleviku südames asuv ringhoone on Püssi mõisa karjakastell 19. sajandist. Nelinurkne kastell on suur ning tema pika ajaloo jooksul on selle katuse alla mahtunud nii pullilaudad, laod kui ka eluruumid. Praeguseks on ringhoone üle 10 aasta tühjalt seisnud ning tänasel päeval on väärikas maja üsna trööstitus olukorras. 2015. aastal lepiti kokku, et endisesse karjakastelli tuleb Lüganuse Loomekastell, mis hakkab kogukonna kaasabil tegelema kohaliku ettevõtluse ja turismi arendamisega.

Narva Hermanni kindlus

Rohkem kui 700 aasta vanune Narva Hermanni linnus on ajaloo jooksul kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele. Linnus omandas tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil. Narva Pikk Hermann oli üks võimsamaid linnusetorne Baltimaades. Alates 1986. aastast tegutseb linnuses Narva Muuseum, kus on eksponeeritud nii Narva linna ajalugu tutvustav püsiekspositsioon kui ka kümmekond ajutist näitust. Linnuse uhkes võlvlaega rüütlite nõupidamis- ja söögisaalis ning pisut väiksemas põhjatiiva saalis toimuvad kontserdid ja konverentsid, Pika Hermanni tornist on võimalik imetleda vaadet Narvale ja Venemaal asuvale Ivangorodi kindlusele.

Narva Hermanni kindlus

Rohkem kui 700 aasta vanune Narva Hermanni linnus on ajaloo jooksul kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele. Linnus omandas tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil. Narva Pikk Hermann oli üks võimsamaid linnusetorne Baltimaades. Alates 1986. aastast tegutseb linnuses Narva Muuseum, kus on eksponeeritud nii Narva linna ajalugu tutvustav püsiekspositsioon kui ka kümmekond ajutist näitust. Linnuse uhkes võlvlaega rüütlite nõupidamis- ja söögisaalis ning pisut väiksemas põhjatiiva saalis toimuvad kontserdid ja konverentsid, Pika Hermanni tornist on võimalik imetleda vaadet Narvale ja Venemaal asuvale Ivangorodi kindlusele.

Tudulinna vana puukirik

Tudulinna vana kirik on vanuselt viies säilinud puukirik Eestis. Kiriku lugu saab alguse rohkem kui 300 aastat tagasi, kui ligikaudu aastal 1700 ehitati Linnamäe veerele väike kabel, aastal 1766 kerkis selle asemele aga juba puust kirik. 1864. aastal ehitati kirikule põhjaliku remondi käigus juurde torn ja tornikamber. Torni tippu paigutati ümmargune muna ja vaskne kukk. Nõukogude ajal muudeti kirik viljaaidaks. 1990ndate algusest jäi kunagine pühakoda kasutuseta seisma ja hakkas lagunema. 2017. aastal asutatud MTÜ Tudulinna Kultuurikantsi eesmärgiks on taastada ajalooline Tudulinna vana kirik ning muuta see kultuurikeskuseks.

Tudulinna vana puukirik

Tudulinna vana kirik on vanuselt viies säilinud puukirik Eestis. Kiriku lugu saab alguse rohkem kui 300 aastat tagasi, kui ligikaudu aastal 1700 ehitati Linnamäe veerele väike kabel, aastal 1766 kerkis selle asemele aga juba puust kirik. 1864. aastal ehitati kirikule põhjaliku remondi käigus juurde torn ja tornikamber. Torni tippu paigutati ümmargune muna ja vaskne kukk. Nõukogude ajal muudeti kirik viljaaidaks. 1990ndate algusest jäi kunagine pühakoda kasutuseta seisma ja hakkas lagunema. 2017. aastal asutatud MTÜ Tudulinna Kultuurikantsi eesmärgiks on taastada ajalooline Tudulinna vana kirik ning muuta see kultuurikeskuseks.

Väike-Pungerja postijaam

Postijaamades puhkasid postimaanteed pidi mööduvad reisijad, vahetati postihobuseid ja sõidukeid ning postivedajad vahetasid posti. Väike-Pungerja postijaam on üks paremini säilinud suuri postijaamu Eestis. Postijaama kivist 5-kaarelise ulualusega ühekorruseline hoone ehitati 1831. aastal varasema, 18. sajandist pärit puithoone asemele. Postijaam moodustas koos üle tee asunud maanteekõrtsiga 19. sajandile iseloomuliku ansambli. Hoonetekompleksi kuulusid lisaks peahoonele veel võõrastemaja, tall, sepikoda, varjualune, küün, 2 keldrit, 2 aita, piimakamber, saun ja kaev. Samuti oli postijaamal oli veel suur karjahoov ning puuvilja- ja juurviljaaed.

Väike-Pungerja postijaam

Postijaamades puhkasid postimaanteed pidi mööduvad reisijad, vahetati postihobuseid ja sõidukeid ning postivedajad vahetasid posti. Väike-Pungerja postijaam on üks paremini säilinud suuri postijaamu Eestis. Postijaama kivist 5-kaarelise ulualusega ühekorruseline hoone ehitati 1831. aastal varasema, 18. sajandist pärit puithoone asemele. Postijaam moodustas koos üle tee asunud maanteekõrtsiga 19. sajandile iseloomuliku ansambli. Hoonetekompleksi kuulusid lisaks peahoonele veel võõrastemaja, tall, sepikoda, varjualune, küün, 2 keldrit, 2 aita, piimakamber, saun ja kaev. Samuti oli postijaamal oli veel suur karjahoov ning puuvilja- ja juurviljaaed.

Järuska sild

2013. aastal ehitatud põneva arhitektuuriga Järuska puitsild on Eestis ainulaadne, sest see on esimene katusega sild terves Eestis. Sild ühendab eneses nii insenerioskused kui ka arhitektuurikunsti. Väliselt meenutab Järuska sild sealseid alasid mõne sajandi eest asustanud vadja päritolu poluvernikute aita: sild on eripärase kaugele esileküündiva katusega. Katus pole aga lihtsalt uhkuse pärast, vaid see täidab kindlat otstarvet ja pikendab märkimisväärselt silla eluiga. Järuska silda on võimalik ületada ka autoga.

Järuska sild

2013. aastal ehitatud põneva arhitektuuriga Järuska puitsild on Eestis ainulaadne, sest see on esimene katusega sild terves Eestis. Sild ühendab eneses nii insenerioskused kui ka arhitektuurikunsti. Väliselt meenutab Järuska sild sealseid alasid mõne sajandi eest asustanud vadja päritolu poluvernikute aita: sild on eripärase kaugele esileküündiva katusega. Katus pole aga lihtsalt uhkuse pärast, vaid see täidab kindlat otstarvet ja pikendab märkimisväärselt silla eluiga. Järuska silda on võimalik ületada ka autoga.

Alutaguse metsad / Poruni põlismets

Tänaseni on Alutaguse ümbruses säilinud põlismetsi, millesarnaseid ei leidu kusagil mujal Eestis. Seda kanti nimetatakse ka Eestimaa Siberiks. Ala on metsade- ja sooderikas ning seetõttu hõreda inimasustusega. Kõige ürgsema ilmega põlismetsad jäävad raskesti ligipääsetavatele soosaartele. Poruni laialehine mets Narva jõe lähistel on Eesti põlismetsadest üks elamuslikumaid. Jõe ürgoru kaldad on kohati ligi 10 m kõrgused. Poruni põlismetsa ilmestavad 1,5 m kõrgused laanesõnajalad ning paks samblakiht puudel. Metsades elutsevad sellised okasmetsade põlisasukad nagu lendorav ja ahm (kaljukass). Suurulukitest liiguvad aga ringi põdrad ja karud. Lisaks pesitseb seal suhteliselt arvukalt ka kalju- ja merikotkast.

Alutaguse metsad / Poruni põlismets

Tänaseni on Alutaguse ümbruses säilinud põlismetsi, millesarnaseid ei leidu kusagil mujal Eestis. Seda kanti nimetatakse ka Eestimaa Siberiks. Ala on metsade- ja sooderikas ning seetõttu hõreda inimasustusega. Kõige ürgsema ilmega põlismetsad jäävad raskesti ligipääsetavatele soosaartele. Poruni laialehine mets Narva jõe lähistel on Eesti põlismetsadest üks elamuslikumaid. Jõe ürgoru kaldad on kohati ligi 10 m kõrgused. Poruni põlismetsa ilmestavad 1,5 m kõrgused laanesõnajalad ning paks samblakiht puudel. Metsades elutsevad sellised okasmetsade põlisasukad nagu lendorav ja ahm (kaljukass). Suurulukitest liiguvad aga ringi põdrad ja karud. Lisaks pesitseb seal suhteliselt arvukalt ka kalju- ja merikotkast.

Aidu karjäär / Sipelgamägi

1974. aastal avati Ida-Virumaal Oktoobri põlevkivikarjäär (tänapäeval Aidu karjäär), mis lõpetas töö 2012. aastal varude ammendumise tõttu. Pärast karjääri sulgemist hakkasid sissesõiduteed ja kaevealad veega täituma. Üks omanäolisemaid tehismaastikke Eestis on praegu leidmas uut tähendust turismiatraktsioonina. Aidu Veemaa on rajatav spordi- ja vabaajakeskus, mille südameks on rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal, veresoonteks kümneid kilomeetreid tehisveekogusid ning kõike seda hoiavad elavana vee peal, vee sees ja vee ääres toimuvad aktiivsed tegevused: sõudmine, aerutamine, veemoto, sukeldumine, purjetamine, matkamine jms.

Aidu karjäär / Sipelgamägi

1974. aastal avati Ida-Virumaal Oktoobri põlevkivikarjäär (tänapäeval Aidu karjäär), mis lõpetas töö 2012. aastal varude ammendumise tõttu. Pärast karjääri sulgemist hakkasid sissesõiduteed ja kaevealad veega täituma. Üks omanäolisemaid tehismaastikke Eestis on praegu leidmas uut tähendust turismiatraktsioonina. Aidu Veemaa on rajatav spordi- ja vabaajakeskus, mille südameks on rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal, veresoonteks kümneid kilomeetreid tehisveekogusid ning kõike seda hoiavad elavana vee peal, vee sees ja vee ääres toimuvad aktiivsed tegevused: sõudmine, aerutamine, veemoto, sukeldumine, purjetamine, matkamine jms.

Toila Oru park

Pühajõe ürgorus asuv Oru park Toilas on küllap üks kuulsamaid Eesti parke oma värvika ajaloo, kauni maastiku ja liigirikkusega. Pargis kasvab 258 erinevat puu- ja põõsaliiki, teisendit või vormi, neist enamus on Eestisse sissetoodud taimed. Pargi lasi rajada 19. sajandi lõppus üks tollase Venemaa jõukamaid kaubandusmagnaate Grigori Jelissejev, kes lasi Pühajõe suudmes asuvale kõrgele pangapealsele ehitada luksusliku suvitusvilla ning selle ümber rajada esindusliku pargi. 1934. aastal ostsid Eesti suurtöösturid Oru lossikompleksi koos pargiga ning kinkisid selle Eesti vabariigi presidendile suveresidentsiks. Ehkki loss hävis täielikult II maailmasõjas, saab tänapäeval nautida jalutuskäiku hästi hooldatud pargis.

Toila Oru park

Pühajõe ürgorus asuv Oru park Toilas on küllap üks kuulsamaid Eesti parke oma värvika ajaloo, kauni maastiku ja liigirikkusega. Pargis kasvab 258 erinevat puu- ja põõsaliiki, teisendit või vormi, neist enamus on Eestisse sissetoodud taimed. Pargi lasi rajada 19. sajandi lõppus üks tollase Venemaa jõukamaid kaubandusmagnaate Grigori Jelissejev, kes lasi Pühajõe suudmes asuvale kõrgele pangapealsele ehitada luksusliku suvitusvilla ning selle ümber rajada esindusliku pargi. 1934. aastal ostsid Eesti suurtöösturid Oru lossikompleksi koos pargiga ning kinkisid selle Eesti vabariigi presidendile suveresidentsiks. Ehkki loss hävis täielikult II maailmasõjas, saab tänapäeval nautida jalutuskäiku hästi hooldatud pargis.

Seidla tuuleveski

Seidla tuuleveski täpne ehitusaeg ei ole teda, kuid arvatavasti on tuulik ehitatud 18. sajandil. Tegemist on Mandri-Eestis üsna levinud hollandi tüüpi tuulikuga. Seidla tuuleveski on haruldane, sest teist samasugust kogu sisseseadega komplektselt säilinud ja oma autentse välisilme säilitanud tuulikut Mandri-Eestis ei ole. See on ainuke töötav hollandi tüüpi veski Eestis. Samuti esindab Seidla tuulik oma algupärandis mõisa tuuleveski tüpoloogiat, paiknedes mõisa südamest veidi eemal nähtaval künkal, milliseid kogu Eesti territooriumil on mõisaansamblites komplektsena säilinud alla 5 eksemplari.

Seidla tuuleveski

Seidla tuuleveski täpne ehitusaeg ei ole teda, kuid arvatavasti on tuulik ehitatud 18. sajandil. Tegemist on Mandri-Eestis üsna levinud hollandi tüüpi tuulikuga. Seidla tuuleveski on haruldane, sest teist samasugust kogu sisseseadega komplektselt säilinud ja oma autentse välisilme säilitanud tuulikut Mandri-Eestis ei ole. See on ainuke töötav hollandi tüüpi veski Eestis. Samuti esindab Seidla tuulik oma algupärandis mõisa tuuleveski tüpoloogiat, paiknedes mõisa südamest veidi eemal nähtaval künkal, milliseid kogu Eesti territooriumil on mõisaansamblites komplektsena säilinud alla 5 eksemplari.

Norra allikad

Endla looduskaitseala pärliteks peetakse selle lääneosas asuvaid puhtaveelisi allikaid; nende hulgas on Eesti kõige sügavamad ja veerohkemad allikad. Siin asub kokku 11 allikarühma ligi 40 allikaga. Eestimaisel Norral ei ole siiski midagi pistmist Skandinaavia trollidemaaga. Mõis ja kunagine küla on saanud oma nime hoopis seal üle saja aasta valitsenud Knorringite suguvõsa nime järgi. Matkaselli juhatavad huvitavamate allikate juurde viidad ja infotahvlid. Loogiline alguspunkt Norra allikatega tutvumiseks on Norra mõis, mille vahetus naabruses paikneb poolehektarine veekogu – Norra allikajärv.

Norra allikad

Endla looduskaitseala pärliteks peetakse selle lääneosas asuvaid puhtaveelisi allikaid; nende hulgas on Eesti kõige sügavamad ja veerohkemad allikad. Siin asub kokku 11 allikarühma ligi 40 allikaga. Eestimaisel Norral ei ole siiski midagi pistmist Skandinaavia trollidemaaga. Mõis ja kunagine küla on saanud oma nime hoopis seal üle saja aasta valitsenud Knorringite suguvõsa nime järgi. Matkaselli juhatavad huvitavamate allikate juurde viidad ja infotahvlid. Loogiline alguspunkt Norra allikatega tutvumiseks on Norra mõis, mille vahetus naabruses paikneb poolehektarine veekogu – Norra allikajärv.

Eesti Piimandusmuuseum

1976. aastal loodud Eesti Piimandusmuuseumi asukohaks valiti endine Imavere meierei hoone, sest just seal asutati 1908. aastal Eesti üks esimesi ühistegelikel alustel ja talunikele kuuluv ühispiimatalitus. Ekspositsioon asub 13 ruumis ning kajastab Eesti piimatöötlemise ajalugu aastatel 1850–1950. Esimesel korrusel on avatud unikaalne 1930ndate aastate sisseseadega meierei tööstusekspositsioon. II korruse teemasaalides on külastajaile eksponeeritud mõisa- ja erameiereide lugu, talupiimandus, piimanduskoolitus ja teadus ning ühispiimatalituste teema. Lisaks on näha ka 80 aasta tagune meierei kontor.

Eesti Piimandusmuuseum

1976. aastal loodud Eesti Piimandusmuuseumi asukohaks valiti endine Imavere meierei hoone, sest just seal asutati 1908. aastal Eesti üks esimesi ühistegelikel alustel ja talunikele kuuluv ühispiimatalitus. Ekspositsioon asub 13 ruumis ning kajastab Eesti piimatöötlemise ajalugu aastatel 1850–1950. Esimesel korrusel on avatud unikaalne 1930ndate aastate sisseseadega meierei tööstusekspositsioon. II korruse teemasaalides on külastajaile eksponeeritud mõisa- ja erameiereide lugu, talupiimandus, piimanduskoolitus ja teadus ning ühispiimatalituste teema. Lisaks on näha ka 80 aasta tagune meierei kontor.

Eesti Jalgrattamuuseum

Muuseum tutvustab jalgratta ajalugu Eestis. Seitsmes saalis on välja pandud üle saja jalgratta alates aegade algusest kuni nõukogude aja lõpuni, samuti jalgrattaga seotud esemeid ja fotosid. Muuseum asub ajaloolises Väätsa vallamajas, mis on ümber ehitatud paksude müüridega keskaegsest talimaanteekõrtsist. Muuseumi lahtiolekuaegade kohta saab infot Jalgrattamuuseumi kodulehelt.

Eesti Jalgrattamuuseum

Muuseum tutvustab jalgratta ajalugu Eestis. Seitsmes saalis on välja pandud üle saja jalgratta alates aegade algusest kuni nõukogude aja lõpuni, samuti jalgrattaga seotud esemeid ja fotosid. Muuseum asub ajaloolises Väätsa vallamajas, mis on ümber ehitatud paksude müüridega keskaegsest talimaanteekõrtsist. Muuseumi lahtiolekuaegade kohta saab infot Jalgrattamuuseumi kodulehelt.

A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel

Muuseum tegutseb kirjaniku sünnitalus Tammsaare väljamäel Põhja-Tammsaare talus. Talu nime järgi võttis Anton Hansen endale ka kirjanikunime − Tammsaare. Muuseum tutvustab 19. sajandi taluelu ning A. H. Tammsaare kultuuri- ja kirjanduspärandit. Tähelepanuväärne on ka siinne maaliline looduskeskkond, mille nautimist hõlbustavad lähedalasuvad matkarajad.

A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel

Muuseum tegutseb kirjaniku sünnitalus Tammsaare väljamäel Põhja-Tammsaare talus. Talu nime järgi võttis Anton Hansen endale ka kirjanikunime − Tammsaare. Muuseum tutvustab 19. sajandi taluelu ning A. H. Tammsaare kultuuri- ja kirjanduspärandit. Tähelepanuväärne on ka siinne maaliline looduskeskkond, mille nautimist hõlbustavad lähedalasuvad matkarajad.

Nigula raba

1957. aastal esimese rabana Eestis kaitse alla võetud Nigula on järsu rabarinnakuga lageraba, soostiku lääneosas tõuseb rabapind mõnekümne meetri jooksul lausa kuni 3 m kõrgemaks! Nigula rabas säilitatakse ürgset soomassiivi looduslikus olekus, mis võimaldab tundma õppida soostumisprotsesside kulgu rabamassiivil ja seda ümbritseval metsaalal. Nigula uhkuseks on viis rabasaart ehk peaksit, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 1–1,5 meetrit rabapinnast allpool. Nigula järve äärest saab alguse 6,8 km pikkune õpperada, mis kulgeb mööda lageraba kuni kõige suurema rabasaareni – Salupeaksini. Looduskaitsealal tegutseb ka metsloomade taastuskeskus.

Nigula raba

1957. aastal esimese rabana Eestis kaitse alla võetud Nigula on järsu rabarinnakuga lageraba, soostiku lääneosas tõuseb rabapind mõnekümne meetri jooksul lausa kuni 3 m kõrgemaks! Nigula rabas säilitatakse ürgset soomassiivi looduslikus olekus, mis võimaldab tundma õppida soostumisprotsesside kulgu rabamassiivil ja seda ümbritseval metsaalal. Nigula uhkuseks on viis rabasaart ehk peaksit, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 1–1,5 meetrit rabapinnast allpool. Nigula järve äärest saab alguse 6,8 km pikkune õpperada, mis kulgeb mööda lageraba kuni kõige suurema rabasaareni – Salupeaksini. Looduskaitsealal tegutseb ka metsloomade taastuskeskus.

Eesti Sõjameeste Mälestuskirik

Teadaolevalt on Euroopas ainult kaks sõjameeste mälestuskirikut: Pariisis ja Toris. Tori kirik pühitseti 1854. aastal. Algselt kandis kirik püha neitsi Jumala ema Maarja nime, mis oleks nagu sümboolselt ette kuulutanud pühakoja rasket käekäiku. 1944. aasta septembris süütasid Punaarmee eest taganevad sakslased kiriku põlema. Pärast sõja lõppu püüdis kohalik rahvas kirikut taastada, kuid tollane võim keelas selle ära. Varemetes kirikut hakati taastama 1990ndal aastal ning see otsustati taastada kui Vabadussõja ja II maailmasõja ohvrite mälestusmärk.

Eesti Sõjameeste Mälestuskirik

Teadaolevalt on Euroopas ainult kaks sõjameeste mälestuskirikut: Pariisis ja Toris. Tori kirik pühitseti 1854. aastal. Algselt kandis kirik püha neitsi Jumala ema Maarja nime, mis oleks nagu sümboolselt ette kuulutanud pühakoja rasket käekäiku. 1944. aasta septembris süütasid Punaarmee eest taganevad sakslased kiriku põlema. Pärast sõja lõppu püüdis kohalik rahvas kirikut taastada, kuid tollane võim keelas selle ära. Varemetes kirikut hakati taastama 1990ndal aastal ning see otsustati taastada kui Vabadussõja ja II maailmasõja ohvrite mälestusmärk.

Tolkuse raba

Tolkuse raba on kõrgsoo, mis on alguse saanud kahe luiteaheliku vahele jäänud merelaguunist. Tolkuse raba paremaks tutvustamiseks on sinna rajatud 2,2 km pikkune looduse õpperada ja paigaldatud infotahvlid. Liivaluidetele ehitatud vaatetornist avaneb suurepärane vaade ühelt poolt Häädemeeste rannaniidule ja Pärnu lahele ning teiselt poolt Tolkuse rabale.

Tolkuse raba

Tolkuse raba on kõrgsoo, mis on alguse saanud kahe luiteaheliku vahele jäänud merelaguunist. Tolkuse raba paremaks tutvustamiseks on sinna rajatud 2,2 km pikkune looduse õpperada ja paigaldatud infotahvlid. Liivaluidetele ehitatud vaatetornist avaneb suurepärane vaade ühelt poolt Häädemeeste rannaniidule ja Pärnu lahele ning teiselt poolt Tolkuse rabale.

Manilaid / Manõja

Ehkki Manijat mainiti kirjalikes allikates esmakordselt 1560. aastal, oli see väike kivine saareke kuni 1933. aastani asustamata. Seal käisid Pootsi mõisa moonakad heina tegemas ja Kihnu kalurid vahel tuulevarjus. 1930ndatel aastatel, kui Kihnu oli ülerahvastatud, otsustas Eesti Vabariik jagada Manija maad asundustaludeks Kihnu lasterikaste perekondade toetamiseks. Peagi elas Manijal juba üle 150 hingelise. Nõukogude võimu ja kolhoosikorra ajal hakkas Manija kogukond tasapisi kokku kuivama. Suleti kool, vähenes rahvaarv. Praegu elab saarel umbes 50 elanikku ning mitmed majapidamised on kasutusel vaid suvilatena. Manija loodusharulduseks oli Euroopa suurim juttselg-kärnkonna ehk kõre (kihnu keeles “ruõmaja konna”) asurkond, mille taastamiseks näevad teadlased nüüd palju vaeva.

Manilaid / Manõja

Ehkki Manijat mainiti kirjalikes allikates esmakordselt 1560. aastal, oli see väike kivine saareke kuni 1933. aastani asustamata. Seal käisid Pootsi mõisa moonakad heina tegemas ja Kihnu kalurid vahel tuulevarjus. 1930ndatel aastatel, kui Kihnu oli ülerahvastatud, otsustas Eesti Vabariik jagada Manija maad asundustaludeks Kihnu lasterikaste perekondade toetamiseks. Peagi elas Manijal juba üle 150 hingelise. Nõukogude võimu ja kolhoosikorra ajal hakkas Manija kogukond tasapisi kokku kuivama. Suleti kool, vähenes rahvaarv. Praegu elab saarel umbes 50 elanikku ning mitmed majapidamised on kasutusel vaid suvilatena. Manija loodusharulduseks oli Euroopa suurim juttselg-kärnkonna ehk kõre (kihnu keeles “ruõmaja konna”) asurkond, mille taastamiseks näevad teadlased nüüd palju vaeva.

Pärnu muul

Pärnu on alati olnud oluline sadamakoht. Takistamaks liiva kuhjumist jõe suudmealasse, rajati 1769. aastal keisrinna Katariina II käsul tammevaiadest muulid. 1863-64 valmisid uued kivimuulid, mille kivid veeti kohale muuhulgas ka Häädemeeste ja Kihnu randadest. Tänapäeval on Pärnu jõe vasakul kaldal asuvast umbes 2 km pikkusest muulist saanud suvitajate populaarne jalutuskoht.

Pärnu muul

Pärnu on alati olnud oluline sadamakoht. Takistamaks liiva kuhjumist jõe suudmealasse, rajati 1769. aastal keisrinna Katariina II käsul tammevaiadest muulid. 1863-64 valmisid uued kivimuulid, mille kivid veeti kohale muuhulgas ka Häädemeeste ja Kihnu randadest. Tänapäeval on Pärnu jõe vasakul kaldal asuvast umbes 2 km pikkusest muulist saanud suvitajate populaarne jalutuskoht.

Tori põrgu

Pärnu jõe kaldajärsakus on salapärane koopasuu, mis on Tori valla tähtsamaid sümboleid. Et mööda käiku sai minna kaugele maasügavusse, on koobast juba mitusada aastat nimetatud Tori Põrguks. Rahvapärimus kannab edasi selle kohaga seotud põnevaid legende. Vanapaganat on Tori kandis nähtud mitmel pool ja mitmel korral: kord hirmutanud ta reisilisi, siis jälle kiusanud teisel pool jõge põrgu vastas naisi või olnud kõrtsis viina viskamas.

Tori põrgu

Pärnu jõe kaldajärsakus on salapärane koopasuu, mis on Tori valla tähtsamaid sümboleid. Et mööda käiku sai minna kaugele maasügavusse, on koobast juba mitusada aastat nimetatud Tori Põrguks. Rahvapärimus kannab edasi selle kohaga seotud põnevaid legende. Vanapaganat on Tori kandis nähtud mitmel pool ja mitmel korral: kord hirmutanud ta reisilisi, siis jälle kiusanud teisel pool jõge põrgu vastas naisi või olnud kõrtsis viina viskamas.

Pärnu rand

1838. aastal alustas tegevust Pärnu esimene kümblusasutus, seda loetakse Pärnu kui kuurordi alguseks. Kuni II Maailmasõjani oli Pärnu Eesti tähtsaima kuurortlinnana populaarne suvituslinn nii Eestist kui Skandinaaviamaadest pärit suvitajatele. Kahe sõja vahelisel perioodil kerkis ranna lähedale mitmeid taastusraviasutusi, hotelle ja kohvikuid, millest mõned on Pärnu sümboliteks tänapäevani: Pärnu Mudaravila (1926-1927), Pärnu rannahotell kui Eesti funktsionalistliku arhitektuuri üks tippteoseid (1937) ja rannahoone (1939). 2006. aastal valmis romantiliselt piki randa looklev rannapromenaad, mis loob jalutajatele mõnusa võimaluse nautida päikeseloojangut.

Pärnu rand

1838. aastal alustas tegevust Pärnu esimene kümblusasutus, seda loetakse Pärnu kui kuurordi alguseks. Kuni II Maailmasõjani oli Pärnu Eesti tähtsaima kuurortlinnana populaarne suvituslinn nii Eestist kui Skandinaaviamaadest pärit suvitajatele. Kahe sõja vahelisel perioodil kerkis ranna lähedale mitmeid taastusraviasutusi, hotelle ja kohvikuid, millest mõned on Pärnu sümboliteks tänapäevani: Pärnu Mudaravila (1926-1927), Pärnu rannahotell kui Eesti funktsionalistliku arhitektuuri üks tippteoseid (1937) ja rannahoone (1939). 2006. aastal valmis romantiliselt piki randa looklev rannapromenaad, mis loob jalutajatele mõnusa võimaluse nautida päikeseloojangut.

Kihnu saar

2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on huvitav igale kultuuripärandist, omapärasest loodusest ja sõbralikest inimestest huvitatud külalisele. Kihnus on säilinud traditsiooniline elustiil, rahvarõivad ja pärimus. Nii on omavalmistatud Kihnu rahvariideseelik ehk kört tänaseni kohalike naiste igapäevane riietusese.

Tänapäeva kihnlase elu reguleerivad normid muutuvad koos aja ja inimestega, kuid paljuski järgitakse esivanemate tarkusi. Vanimad ja üsna muutumatuna püsinud traditsioonid on need, mis on seotud abiellumisega. Kuid väga püsivad on paljud teisedki traditsioonid ning rituaalid, näiteks need mida järgitakse jaanipäeval, mardipäeval, kadripäeval ja teistel kalendripühadel. Nii on rahva- ja kirikukalendri tähtpäevad eriti põnev aeg saare külastamiseks.

Kihnu saar

2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on huvitav igale kultuuripärandist, omapärasest loodusest ja sõbralikest inimestest huvitatud külalisele. Kihnus on säilinud traditsiooniline elustiil, rahvarõivad ja pärimus. Nii on omavalmistatud Kihnu rahvariideseelik ehk kört tänaseni kohalike naiste igapäevane riietusese.

Tänapäeva kihnlase elu reguleerivad normid muutuvad koos aja ja inimestega, kuid paljuski järgitakse esivanemate tarkusi. Vanimad ja üsna muutumatuna püsinud traditsioonid on need, mis on seotud abiellumisega. Kuid väga püsivad on paljud teisedki traditsioonid ning rituaalid, näiteks need mida järgitakse jaanipäeval, mardipäeval, kadripäeval ja teistel kalendripühadel. Nii on rahva- ja kirikukalendri tähtpäevad eriti põnev aeg saare külastamiseks.

Eesti muuseumraudtee

Lavassaares asuv Eesti Muuseumraudtee on ainuke kitsarööpmelise raudtee muuseum Eestis, mille eksponaatide hulka kuulub ka töötav auruvedur. Muuseum loodi aastail 1895-1975 tegutsenud üldkasutatava kitsarööpmelise juurdeveoraudtee ajaloo kajastamiseks. Lisaks sellele saab muuseumis ülevaate ka tööstus- ja militaarraudteede ajaloost Eestis. Juuni algusest septembri lõpuni sõidab muuseumi (Müramaa) ja Lavassaare vahel muuseumrong.

Eesti muuseumraudtee

Lavassaares asuv Eesti Muuseumraudtee on ainuke kitsarööpmelise raudtee muuseum Eestis, mille eksponaatide hulka kuulub ka töötav auruvedur. Muuseum loodi aastail 1895-1975 tegutsenud üldkasutatava kitsarööpmelise juurdeveoraudtee ajaloo kajastamiseks. Lisaks sellele saab muuseumis ülevaate ka tööstus- ja militaarraudteede ajaloost Eestis. Juuni algusest septembri lõpuni sõidab muuseumi (Müramaa) ja Lavassaare vahel muuseumrong.

Majakivi

Majakivi on Eesti suuruselt kolmas rändrahn ruumala järgi (584 m³). Rahn asub Juminda poolsaarel Harju maakonnas. Nime on ta saanud sellest, et samale ruumalale mahuks hästi ka üks 3-4 toaga maja. Kivi ümbermõõt on 40,9 m, pikkus 15,1 m, laius 11 m ja kõrgus 7 m. Majakivi on Eesti hiidrahnude seas ainus, mille ülemine osa on igas punktis laiem kui jalam.

Majakivi

Majakivi on Eesti suuruselt kolmas rändrahn ruumala järgi (584 m³). Rahn asub Juminda poolsaarel Harju maakonnas. Nime on ta saanud sellest, et samale ruumalale mahuks hästi ka üks 3-4 toaga maja. Kivi ümbermõõt on 40,9 m, pikkus 15,1 m, laius 11 m ja kõrgus 7 m. Majakivi on Eesti hiidrahnude seas ainus, mille ülemine osa on igas punktis laiem kui jalam.

Suurgildi hoone

Tallinna Suurgild asutati 14. sajandi algul, kui siinsed kaupmehed otsustasid eralduda juba varem tegevust alustanud Kanuti Gildist. Suurgildil oli tähtis roll linnale oluliste otsuste tegemisel – näiteks tohtis raehärrasid valida vaid Suurgildi liikmete hulgast. Tänaseni Suurgildi hoone nime kandev esinduslik hilisgooti stiilis maja valmis 1410. aastal ja on üldjoontes säilitanud oma algse kuju. Oma kõrge viilkatuse ja massiivsete ustega on hoone kujunenud üheks Tallinna vanalinna sümboliks.
Gildihoonel oli keskaegses hansalinnas palju funktsioone. Suurgildi liikmetel oli võimalik oma majja iga päev sisse põigata, kaaslastega juttu puhuda, õlut rüübata, mitmesuguseid mänge mängida ja muul viisil meelt lahutada. Kõige mõjuvõimsam oli gild 17. sajandil, pärast seda langes kaubanduse maht ning nõrgenes kaupmeeskonna positsioon linnaelus. Oma tegevuse lõpetas gild 1872. aastal. Tänapäeval asub hoones Eesti Ajaloomuuseumi filiaal.

Suurgildi hoone

Tallinna Suurgild asutati 14. sajandi algul, kui siinsed kaupmehed otsustasid eralduda juba varem tegevust alustanud Kanuti Gildist. Suurgildil oli tähtis roll linnale oluliste otsuste tegemisel – näiteks tohtis raehärrasid valida vaid Suurgildi liikmete hulgast. Tänaseni Suurgildi hoone nime kandev esinduslik hilisgooti stiilis maja valmis 1410. aastal ja on üldjoontes säilitanud oma algse kuju. Oma kõrge viilkatuse ja massiivsete ustega on hoone kujunenud üheks Tallinna vanalinna sümboliks.
Gildihoonel oli keskaegses hansalinnas palju funktsioone. Suurgildi liikmetel oli võimalik oma majja iga päev sisse põigata, kaaslastega juttu puhuda, õlut rüübata, mitmesuguseid mänge mängida ja muul viisil meelt lahutada. Kõige mõjuvõimsam oli gild 17. sajandil, pärast seda langes kaubanduse maht ning nõrgenes kaupmeeskonna positsioon linnaelus. Oma tegevuse lõpetas gild 1872. aastal. Tänapäeval asub hoones Eesti Ajaloomuuseumi filiaal.

Keila Miikaeli kirik

Keila Miikaeli kirik on suurim keskaegne maakirik Harjumaal. Selle ehitamist alustati 13. sajandi esimeses pooles, üsna kohe peale siinsete alade taanlaste kätte langemist. Esialgu täitis kirik tüüpilisele maakirikule omaselt ka kaitsefunktsiooni. Umbes 19. sajandi keskpaigaks sai kirik suuremalt jaolt tänapäevase väljanägemise. Tähelepanuväärne on ka Keila kirikut ümbritsev surnuaed, kus on mitu eriti uhket matusekabelit!

Keila Miikaeli kirik

Keila Miikaeli kirik on suurim keskaegne maakirik Harjumaal. Selle ehitamist alustati 13. sajandi esimeses pooles, üsna kohe peale siinsete alade taanlaste kätte langemist. Esialgu täitis kirik tüüpilisele maakirikule omaselt ka kaitsefunktsiooni. Umbes 19. sajandi keskpaigaks sai kirik suuremalt jaolt tänapäevase väljanägemise. Tähelepanuväärne on ka Keila kirikut ümbritsev surnuaed, kus on mitu eriti uhket matusekabelit!

Kernu põhikool ja kadakas

Kernu valla ja kooli sümboliks oli aastaid kooli lähedal Tallinn–Pärnu–Ikla maantee ääres kasvanud ajalooline Kernu kadakas, mis 2013. aastal lõplikult kuivas. 4 m  kõrguse Kernu kadaka olla Põhjasõja ajal istutanud Rootsi kuningas Karl XII isiklikult. Legendi järgi pidavat hea „Rootsi aeg“ jälle Eestimaale tagasi tulema siis, kui kadakas ära kuivab …  

Kernu kooli asutas ja ehitas oma kulu ja kirjadega 1869. aastal Kohatu küla Nõukse talu peremees Kustas Ilves. Kooli praegune hoone on ehitatud 1930ndatel aastatel.

Kernu põhikool ja kadakas

Kernu valla ja kooli sümboliks oli aastaid kooli lähedal Tallinn–Pärnu–Ikla maantee ääres kasvanud ajalooline Kernu kadakas, mis 2013. aastal lõplikult kuivas. 4 m  kõrguse Kernu kadaka olla Põhjasõja ajal istutanud Rootsi kuningas Karl XII isiklikult. Legendi järgi pidavat hea „Rootsi aeg“ jälle Eestimaale tagasi tulema siis, kui kadakas ära kuivab …  

Kernu kooli asutas ja ehitas oma kulu ja kirjadega 1869. aastal Kohatu küla Nõukse talu peremees Kustas Ilves. Kooli praegune hoone on ehitatud 1930ndatel aastatel.

Kalarand

Tallinna kesklinnas asuv Kalarand on kitsuke liivane rannariba Kalasadama ja Patarei vanglakompleksi vahel, mis pakub võimalust nautida mere lähedust Tallinna keskklinnas. Rohkem kui kesklinna, meenutab Kalarand praegu pigem tühermaad. Selle põhjuseks on aastaid väldanud detailplaneeringuarutelu, kus kesksel kohal olid arutelud rannaala väärtuste ning mereäärse avaliku ruumi kasutuse üle.

Kalarand

Tallinna kesklinnas asuv Kalarand on kitsuke liivane rannariba Kalasadama ja Patarei vanglakompleksi vahel, mis pakub võimalust nautida mere lähedust Tallinna keskklinnas. Rohkem kui kesklinna, meenutab Kalarand praegu pigem tühermaad. Selle põhjuseks on aastaid väldanud detailplaneeringuarutelu, kus kesksel kohal olid arutelud rannaala väärtuste ning mereäärse avaliku ruumi kasutuse üle.

Treppoja astangud

Treppoja astangud on üks Eesti kauneimaid ja tuntumaid joastikke. Selle pikkus on rohkem kui 150 meetrit ja kõrguste vahe oja sängis tervikuna on 5,56 meetrit. Treppoja müstilisus ja puutumatus on inspireerinud mitmeid filmitegijaid. Nii filmiti siin 1992. aastal näiteks uurimusfilm „Eesti näkid“, mis põhineb doktor Enn Vetemaa märkmeraamatutel.
Kui on aega võtta ette veidi pikem jalutuskäik, siis tasub kindasti külastada ka suvilakoperatiive Treppoja ümbruses, kust leiab huvitavaid suvilate tüüpprojektide näiteid nii 1960. aastatest kui hilisemast perioodist.

Treppoja astangud

Treppoja astangud on üks Eesti kauneimaid ja tuntumaid joastikke. Selle pikkus on rohkem kui 150 meetrit ja kõrguste vahe oja sängis tervikuna on 5,56 meetrit. Treppoja müstilisus ja puutumatus on inspireerinud mitmeid filmitegijaid. Nii filmiti siin 1992. aastal näiteks uurimusfilm „Eesti näkid“, mis põhineb doktor Enn Vetemaa märkmeraamatutel.
Kui on aega võtta ette veidi pikem jalutuskäik, siis tasub kindasti külastada ka suvilakoperatiive Treppoja ümbruses, kust leiab huvitavaid suvilate tüüpprojektide näiteid nii 1960. aastatest kui hilisemast perioodist.

Kadrioru loss

18. sajandi alguses ehitatud Kadrioru loss on kõige suurejoonelisem barokne lossi- ja pargiansambel Eestis. Loss rajati Vene valitseja tsaar Peeter I käsul tsaariperekonna suveresidentsiks. Ihket lossi ümbirtseb ka tähelepanuväärne park, kus on kasutatud erinevatele Euroopa maadele omaseid barokseid kujundusvõtteid – itaaliapäraseid terrasse, hollandipäraseid kanaleid, prantsusepärast telgsümmeetrilist teedevõrku ja parterpeenraid ning venepärast lillevalikut. Praeguseks on aiad suures osas taastatud oma algsel kujul.

Kadrioru loss

18. sajandi alguses ehitatud Kadrioru loss on kõige suurejoonelisem barokne lossi- ja pargiansambel Eestis. Loss rajati Vene valitseja tsaar Peeter I käsul tsaariperekonna suveresidentsiks. Ihket lossi ümbirtseb ka tähelepanuväärne park, kus on kasutatud erinevatele Euroopa maadele omaseid barokseid kujundusvõtteid – itaaliapäraseid terrasse, hollandipäraseid kanaleid, prantsusepärast telgsümmeetrilist teedevõrku ja parterpeenraid ning venepärast lillevalikut. Praeguseks on aiad suures osas taastatud oma algsel kujul.

Tallinna Teletorn

Teletorn ehitati 1980. aastal Tallinnas toimunud Moskva suveolümpiamängude purjeregati ülekannete edastamiseks. Hoone nurgakivi pandi paika 1975. aastal ja nõukogude aja kohta edenes ehitamine väga kiiresti. Probleeme ei olnud ka vajalike ehitusmaterjalide hankimisega: paljud ehitusdetailid saadi näiteks samal ajal ehitamisel olnud Vilniuse teletornist… Teletorn taasavati külastajatele pärast põhjalikku uuenduskuuri aastal 2012.

Tallinna Teletorn

Teletorn ehitati 1980. aastal Tallinnas toimunud Moskva suveolümpiamängude purjeregati ülekannete edastamiseks. Hoone nurgakivi pandi paika 1975. aastal ja nõukogude aja kohta edenes ehitamine väga kiiresti. Probleeme ei olnud ka vajalike ehitusmaterjalide hankimisega: paljud ehitusdetailid saadi näiteks samal ajal ehitamisel olnud Vilniuse teletornist… Teletorn taasavati külastajatele pärast põhjalikku uuenduskuuri aastal 2012.

Ontika paekallas

Põhja-Eesti paekallas ehk klint on Eesti looduse olulisemaid sümboleid. Panga keskmine kõrgus on umbes 40 m. Kõige võimsam on klint 70 km pikkusel Ida-Viru lõigul, kus klindiastang on sirgjooneline ja saavutab suurima kõrguse Ontikal – 55 m üle mere pinna. Ontikal asub ka Eesti kõrgeim juga Valaste juga. Klindil paljanduvad kivimid on väga vanad. Võib öelda, et klint on nagu avatud geoloogiaõpik, kus saab näha, mis on toimunud siinsel alal 540–450 miljoni aasta eest ehk umbes 90 miljoni aasta jooksul.

Ontika paekallas

Põhja-Eesti paekallas ehk klint on Eesti looduse olulisemaid sümboleid. Panga keskmine kõrgus on umbes 40 m. Kõige võimsam on klint 70 km pikkusel Ida-Viru lõigul, kus klindiastang on sirgjooneline ja saavutab suurima kõrguse Ontikal – 55 m üle mere pinna. Ontikal asub ka Eesti kõrgeim juga Valaste juga. Klindil paljanduvad kivimid on väga vanad. Võib öelda, et klint on nagu avatud geoloogiaõpik, kus saab näha, mis on toimunud siinsel alal 540–450 miljoni aasta eest ehk umbes 90 miljoni aasta jooksul.

Pirita klooster

Pirita klooster on Eestis üks tuntumaid keskaja sümboolseid ja visuaalseid märke. See 15. sajandi alguses Birgitta ordu poolt rajatud klooster oli Vanal-Liivimaa suurim nunnaklooster ja selle kirik suurim keskaegne kirikuhoone. Klooster sai järjepanu tegutseda umbes 175 aastat. 16. sajandi teises pooles Liivi sõja käigus saadud purustustele ja sellele järgnevatele põlengutele-rüüsteretkedele klooster enam vastu ei pidanud ning jäi varemetesse.

Pärast Eesti taasiseseisvumist taastasid birgitiinid oma järjepidevuse Pirital ja 2001. aastal õnnistati sisse uus kloostrihoone, mis asub varemetepargi kõrval.

Pirita klooster

Pirita klooster on Eestis üks tuntumaid keskaja sümboolseid ja visuaalseid märke. See 15. sajandi alguses Birgitta ordu poolt rajatud klooster oli Vanal-Liivimaa suurim nunnaklooster ja selle kirik suurim keskaegne kirikuhoone. Klooster sai järjepanu tegutseda umbes 175 aastat. 16. sajandi teises pooles Liivi sõja käigus saadud purustustele ja sellele järgnevatele põlengutele-rüüsteretkedele klooster enam vastu ei pidanud ning jäi varemetesse.

Pärast Eesti taasiseseisvumist taastasid birgitiinid oma järjepidevuse Pirital ja 2001. aastal õnnistati sisse uus kloostrihoone, mis asub varemetepargi kõrval.

Jägala juga

Nagu paljud Põhja-Eesti jõed saab ka Jägala jõgi alguse Pandivere kõrgustikult. Jõe kogupikkuseks on 97 kilomeetrit ja Jägala juga paikneb selle alamjooksul – uhke veelang asub ligikaudu 4 kilomeetri enne jõe suubumist Ihasalu lahte. Jägala joa maksimaalne laius on 50 meetrit ja see annab talle Eesti kõige laiema loodusliku joa uhke tiitli. Tegelikkuses on veelang nii lai küll ainult kevadise ja sügisese suurvee perioodil, muul ajal on on juga märksa kitsam. Lisaks suurele laiusele on Jägala Eesti jugadest ka üks kõrgeimaid (ligi 8 m).

Jägala juga

Nagu paljud Põhja-Eesti jõed saab ka Jägala jõgi alguse Pandivere kõrgustikult. Jõe kogupikkuseks on 97 kilomeetrit ja Jägala juga paikneb selle alamjooksul – uhke veelang asub ligikaudu 4 kilomeetri enne jõe suubumist Ihasalu lahte. Jägala joa maksimaalne laius on 50 meetrit ja see annab talle Eesti kõige laiema loodusliku joa uhke tiitli. Tegelikkuses on veelang nii lai küll ainult kevadise ja sügisese suurvee perioodil, muul ajal on on juga märksa kitsam. Lisaks suurele laiusele on Jägala Eesti jugadest ka üks kõrgeimaid (ligi 8 m).

Valga muuseum-seltsimaja

1911. aastal avatud “Säde” seltsimaja on mänginud tähtsat rolli eesti rahvusliku teatrikunsti arengus – siin on tegutsenud Eesti teatri legendid L.Reiman, L. Hellar-Lemba, L.Wirkhaus, K. Viitol jt. 1957. aastast asub siin Valga Muuseum ja maja teises tiivas 2000. aastast Riigiarhiivi Valga osakond. Hilisjuugendstiilis hoone projekteeris üks esimesi eesti soost arhitekte Georg Hellat.

Valga muuseum-seltsimaja

1911. aastal avatud “Säde” seltsimaja on mänginud tähtsat rolli eesti rahvusliku teatrikunsti arengus – siin on tegutsenud Eesti teatri legendid L.Reiman, L. Hellar-Lemba, L.Wirkhaus, K. Viitol jt. 1957. aastast asub siin Valga Muuseum ja maja teises tiivas 2000. aastast Riigiarhiivi Valga osakond. Hilisjuugendstiilis hoone projekteeris üks esimesi eesti soost arhitekte Georg Hellat.

Vanamõisa järv

Maaliline järv imeilusa ranna ja Eesti kõrgeima, 11-meetrise hüppetorniga. Rahvasuu räägib, et muiste asunud järv hoopis paremal pool praegust Tartu maanteed keset viljarikkaid põlde, olnud selge vee ja kõrgete kallastega. Rahvas pidanud järve pühaks ja hoidnud puhtana.

Vanamõisa järv

Maaliline järv imeilusa ranna ja Eesti kõrgeima, 11-meetrise hüppetorniga. Rahvasuu räägib, et muiste asunud järv hoopis paremal pool praegust Tartu maanteed keset viljarikkaid põlde, olnud selge vee ja kõrgete kallastega. Rahvas pidanud järve pühaks ja hoidnud puhtana.

Barclay de Tolly mausoleum

Maailma sõjanduses pole teist nii tuntud Eestiga seotud meest, nagu oli seda kindralfeldmarssal vürst Barclay de Tolly. Klassitsistliku arhitektuuri üks parimaid näiteid Eestis on sõjasangari suursugune hauaehitis, mis on Eesti ainuke mausoleum. Hauakambri kohal asub altariruumina kujundatud kabel, mille keskelt viib trepp hauakambrisse, kus asuvad Barclay de Tolly ja tema abikaasa sarkofaagid. Kabelis asuv hauamonument koosneb kõrgest 4 m kõrgusest obeliskist ja vürsti büstist koos leinava Venemaa ning Pallas Athena allegooriliste figuuridega.

Barclay de Tolly mausoleum

Maailma sõjanduses pole teist nii tuntud Eestiga seotud meest, nagu oli seda kindralfeldmarssal vürst Barclay de Tolly. Klassitsistliku arhitektuuri üks parimaid näiteid Eestis on sõjasangari suursugune hauaehitis, mis on Eesti ainuke mausoleum. Hauakambri kohal asub altariruumina kujundatud kabel, mille keskelt viib trepp hauakambrisse, kus asuvad Barclay de Tolly ja tema abikaasa sarkofaagid. Kabelis asuv hauamonument koosneb kõrgest 4 m kõrgusest obeliskist ja vürsti büstist koos leinava Venemaa ning Pallas Athena allegooriliste figuuridega.

Kaksiklinn Valga-Valka

Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe noore riigi vahel, sest nii eestlased kui lätlased pidasid Valgat oma linnaks. 1920. aasta kevadel põhjustas piiriprobleem Eesti ja Läti vahel terava konflikti ning vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagati linn kaheks.

Kaksiklinn Valga-Valka

Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe noore riigi vahel, sest nii eestlased kui lätlased pidasid Valgat oma linnaks. 1920. aasta kevadel põhjustas piiriprobleem Eesti ja Läti vahel terava konflikti ning vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagati linn kaheks.

Tikste ürgorg

Valgamaa üks kaunimaid ürgorgusid on mandriliustikutekkeline Tikste ürgorg. Ürgorus kulgevad teerajad läbi parkmetsa, ületavad korduvalt moreenkünkaid ja oru põhjas
looklevat oja, mööduvad devoni liivakivipaljanditest ja mitmest allikast, millest suurimat
nimetatakse rahvasuus selle väidetavate raviomaduste tõttu Silmaallikaks.

Tikste ürgorg

Valgamaa üks kaunimaid ürgorgusid on mandriliustikutekkeline Tikste ürgorg. Ürgorus kulgevad teerajad läbi parkmetsa, ületavad korduvalt moreenkünkaid ja oru põhjas
looklevat oja, mööduvad devoni liivakivipaljanditest ja mitmest allikast, millest suurimat
nimetatakse rahvasuus selle väidetavate raviomaduste tõttu Silmaallikaks.

Taagepera loss

Taagepera suurejooneline härrastemaja on juugendarhitektuuri üks vaieldamatuid tippe terves Baltikumis. Otto Wildau projekti järgi aastatel 1907-1912 kerkinud mõis kuulus kuni võõrandamiseni Strykide perekonnale. Praegu tegutseb mõisas hotell. Taagepera loss on valitud mitu aastat järjest Eesti parimaks pulmakohaks.

Taagepera loss

Taagepera suurejooneline härrastemaja on juugendarhitektuuri üks vaieldamatuid tippe terves Baltikumis. Otto Wildau projekti järgi aastatel 1907-1912 kerkinud mõis kuulus kuni võõrandamiseni Strykide perekonnale. Praegu tegutseb mõisas hotell. Taagepera loss on valitud mitu aastat järjest Eesti parimaks pulmakohaks.

Sangaste loss

19. sajandist pärit romantilise lossihoone ehitamisel on kasutatud mitmeid kuulsa Windsori lossi detaile. Hoone on küpse historitsismi tõeline musternäide! Lossi ümbritseb kauni ürgoruga Eesti liigirikkaim metsapark. Sangaste viimane krahv Friedrich Berg oli Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja ning leiutaja – tõeline omaaegne innovaator! Tema aretatud on eesti oma rukkisort Sangaste rukis, siit sai alguse Tori hobuse aretus ja lossi laudas oli selle piirkonna üks esimesi lüpsimasinaid. Praegu tegutseb mõisas Sangaste Lossi SA, lossis saab ööbida, korraldada üritusi, suveperioodil on avatud restoran ja jalutajaid ootab liigirikas dendropark.

Sangaste loss

19. sajandist pärit romantilise lossihoone ehitamisel on kasutatud mitmeid kuulsa Windsori lossi detaile. Hoone on küpse historitsismi tõeline musternäide! Lossi ümbritseb kauni ürgoruga Eesti liigirikkaim metsapark. Sangaste viimane krahv Friedrich Berg oli Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja ning leiutaja – tõeline omaaegne innovaator! Tema aretatud on eesti oma rukkisort Sangaste rukis, siit sai alguse Tori hobuse aretus ja lossi laudas oli selle piirkonna üks esimesi lüpsimasinaid. Praegu tegutseb mõisas Sangaste Lossi SA, lossis saab ööbida, korraldada üritusi, suveperioodil on avatud restoran ja jalutajaid ootab liigirikas dendropark.

Hellenurme vesiveski

Hellenurme vesiveski on viimane vee jõul töötav püüli- ja jahuveski Eestis. Suur, neljakorruseline veskihoone on ehitatud 1880.a. Tänaseni töötavad masinad on pärit 1930ndatest aastatest. Veski töötab muuseumina, kus möldri ja veskiemanda selgituste saatel näevad külalised kogu jahvatusprotsessi. Leivakojas valmivad leivad nagu esivanemate ajal – astjas sõtkutakse juuretis taignaks ning leivad küpsevad suures leivaahjus.

Hellenurme vesiveski

Hellenurme vesiveski on viimane vee jõul töötav püüli- ja jahuveski Eestis. Suur, neljakorruseline veskihoone on ehitatud 1880.a. Tänaseni töötavad masinad on pärit 1930ndatest aastatest. Veski töötab muuseumina, kus möldri ja veskiemanda selgituste saatel näevad külalised kogu jahvatusprotsessi. Leivakojas valmivad leivad nagu esivanemate ajal – astjas sõtkutakse juuretis taignaks ning leivad küpsevad suures leivaahjus.

Supilinn

Tänapäeval pisut boheemliku auraga Supilinn on Tartu üks vanimaid asumeid. Lastekirjanik Mika Keränen on kirjutanud: „Supilinn pole lihtsalt maalapike Emajõe luhal. Supilinn sümboliseerib aega ja elustiili, mis on enamikus Euroopas läinud kaduviku teed.“ Praegust Supilinna iseloomustab tugev kogukonnatunne, seal tegutseb Tartu vanim asumiselts Supilinna Selts.

Supilinn

Tänapäeval pisut boheemliku auraga Supilinn on Tartu üks vanimaid asumeid. Lastekirjanik Mika Keränen on kirjutanud: „Supilinn pole lihtsalt maalapike Emajõe luhal. Supilinn sümboliseerib aega ja elustiili, mis on enamikus Euroopas läinud kaduviku teed.“ Praegust Supilinna iseloomustab tugev kogukonnatunne, seal tegutseb Tartu vanim asumiselts Supilinna Selts.

Kalepurjekad Võrtsjärvel (Oiu sadam)

Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust traalerpurjekas, mida tema graatsilise välimuse tõttu kasutati tihti ka lõbusõitudel ja regattidel. Umbes 12 m pikk ja 4 m lai kale meenutab suuruse poolest 36-jalast purjejahti. Ajalooliselt on kalesid kasutatud just järvedel, kus madala vee ajal saab laeva kiilu 1,2 m peale üles tõsta.

Kalepurjekad Võrtsjärvel (Oiu sadam)

Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust traalerpurjekas, mida tema graatsilise välimuse tõttu kasutati tihti ka lõbusõitudel ja regattidel. Umbes 12 m pikk ja 4 m lai kale meenutab suuruse poolest 36-jalast purjejahti. Ajalooliselt on kalesid kasutatud just järvedel, kus madala vee ajal saab laeva kiilu 1,2 m peale üles tõsta.

Varnja

Tartumaa Peipsiäärsete vanausuliste püsivad asulad tekkisid 1730. aastate lõpus. Peipsiveere vanausulised on juba ammustest aegadest tuntud tublide kalameeste, ehitajate ning maaharijatena. Vene vanausuliste kogukonnale on iseloomulik elada kilomeetrite pikkustes ridakülades. Varnja on Eesti Peipsi ranniku kõige lõunapoolsem vene küla. Kohakese vaatamisväärsusteks on vanausuliste koguduse palvela ning Varnja Elava Ajaloo muuseum.

Varnja

Tartumaa Peipsiäärsete vanausuliste püsivad asulad tekkisid 1730. aastate lõpus. Peipsiveere vanausulised on juba ammustest aegadest tuntud tublide kalameeste, ehitajate ning maaharijatena. Vene vanausuliste kogukonnale on iseloomulik elada kilomeetrite pikkustes ridakülades. Varnja on Eesti Peipsi ranniku kõige lõunapoolsem vene küla. Kohakese vaatamisväärsusteks on vanausuliste koguduse palvela ning Varnja Elava Ajaloo muuseum.

Saadjärv

Vooremaa suurim järv on tihedalt seotud Kalevipoja lugudega, kuid tegelikult on siinne pinnamood kujunenud hoopis mandriliustike kulutava ja kuhjava tegevuse tulemusena üle 10 000 aasta tagasi. Piirkonnas on rohkelt järvi, mis on tekkinud liustike sulamisel voorte vahelistesse nõgudesse kogunenud veest. Saadjärv on üks sügavamaid ja läbipaistvamaid järvi Eestis.

Saadjärv

Vooremaa suurim järv on tihedalt seotud Kalevipoja lugudega, kuid tegelikult on siinne pinnamood kujunenud hoopis mandriliustike kulutava ja kuhjava tegevuse tulemusena üle 10 000 aasta tagasi. Piirkonnas on rohkelt järvi, mis on tekkinud liustike sulamisel voorte vahelistesse nõgudesse kogunenud veest. Saadjärv on üks sügavamaid ja läbipaistvamaid järvi Eestis.

Alatskivi loss

19. sajandist pärit Alatskivi mõisa peahoone − historitsistlikus stiilis loss − on ehitatud Šotimaal asuva Balmorali kuningliku residentsi eeskujul. Uhke loss on praeguseks täielikult renoveeritud ning külastajatele uudistamiseks avatud, seal tegutseb ka Eduard Tubina muuseum.

Alatskivi loss

19. sajandist pärit Alatskivi mõisa peahoone − historitsistlikus stiilis loss − on ehitatud Šotimaal asuva Balmorali kuningliku residentsi eeskujul. Uhke loss on praeguseks täielikult renoveeritud ning külastajatele uudistamiseks avatud, seal tegutseb ka Eduard Tubina muuseum.

Tartu Ülikool

Üks vanimaid ülikoole Põhja- ja Ida-Euroopas, mille asutas Rootsi kuningas Gustav Adolf II 1632. aastal. 1919. aastal sai Tartu Ülikoolist esimene eestikeelne ülikool. Ülikooli praegune peahoone, mis on ehitatud 19. sajandi alguses, on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis.

Tartu Ülikool

Üks vanimaid ülikoole Põhja- ja Ida-Euroopas, mille asutas Rootsi kuningas Gustav Adolf II 1632. aastal. 1919. aastal sai Tartu Ülikoolist esimene eestikeelne ülikool. Ülikooli praegune peahoone, mis on ehitatud 19. sajandi alguses, on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis.

Tartu Toomkirik

13.-16. sajandil ehitatud Tartu Toomkirik on ainus kahe torniga keskaegne kirik Baltimaades. See suur telliskirik on ka Vana-Liivimaa üks silmapaistvamaid tellisgootika näiteid. Alates 16. sajandist on kirik varemetes. Seoses Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal rajati kiriku kooriossa raamatukogu, praegu tegutseb samades ruumides Tartu Ülikooli muuseum.

Tartu Toomkirik

13.-16. sajandil ehitatud Tartu Toomkirik on ainus kahe torniga keskaegne kirik Baltimaades. See suur telliskirik on ka Vana-Liivimaa üks silmapaistvamaid tellisgootika näiteid. Alates 16. sajandist on kirik varemetes. Seoses Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal rajati kiriku kooriossa raamatukogu, praegu tegutseb samades ruumides Tartu Ülikooli muuseum.