Next Item Previous Item

Foto: jannok

Oluline info

  • Väike matk ümber Sinijärve on jõukohane ka lastele.
  • Ettevaatust! Järve kaldad on kohati õõtsikulised.
  • Talvel ei tohi järvejääle minna, sest allikate tõttu on jää väga õhuke.

Äntu Sinijärv

Eestimaa on rikas maaliliste metsa- ja rabajärvede ning väikejõgede poolest. Pandivere kõrgustikul saavad alguse 1/3 Eestimaa jõgedest. Pandivere tõelised pärlid järvede hulgas on aga unikaalsed Äntu 7 väikejärve: Äntu Sinijärv, Roheline ehk Vahejärv, Äntu Valgjärv, Moora ehk Linaleo järv, Mäeotsa ehk Mäetaguse järv, Kaanjärv ja Umbjärv. Nii rohekassiniseid ja selgeveelisi järvi ei kohta kusagil mujal Baltimaades. Järved toituvad allikate kaudu põhjaveest, aga samuti valgala kevadistest vetest. Suvel, kui juurdevool valgalalt järve on lakanud ja aurumine järve pinnalt intensiivistunud, sadeneb kaltsiumkarbonaat vee mineraalainete sisalduse järsu suurenemise tõttu lahusest välja. Selle tagajärjel koguneb järve põhja järvekriidi kiht, tekitades sinna valgeid pindu. Järvede põhjad oma mändvetikatega meenutavad veidi korallimerd.

 

Rahvasuu pajatab, et Äntu järved olla tekkinud Kalevipoja ratsu kusest. Õnneks on sellest ajaloolisest momendist piisavalt aega mööda kulgenud ning praegune Äntu järvede vesi maitselt algallikat küll ei meenuta.

 

Äntu järved, eriti Sinijärv, on oma erakordse vee ja kauni ümbrusega äratanud paljude kirjanike tähelepanu. Äntu järvedest on kirjutanud Jakob Liiv, E. Tammlaan, A. Alle ja K. Merilaas.

 

Äntu järvestiku umbes 1 km pikkusest ahelast põhjapoolseim on Äntu Sinijärv (ka Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Tedrejärv, Prillapatsi järv). See pikliku kujuga läbivooluta järv on väga sopiline, kahe suure poolsaarega. Äntu Sinijärv on Eesti kõige selgema veega järv. Järve oletatav läbipaistvus ulatub 15 meetrini, kuigi suurim sügavus järves on vaid 8 m. Rahvasuu järgi on Sinijärvel õrn, näiline põhi ja selle all tükk tühja maad, ja siis tuleb uus põhi. Vee suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad. Suurte allikate tõttu ei ulatu veetemperatuur ka suvel oluliselt üle 10 kraadi.  Järvekaldad on kõikjal õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel suures ulatuses kasvab lopsakas taimestik (vesisammal, mändvetikas, kuuskhein). Järve põhjas olev hele järvelubi koos ümbritseva loodusega annab veele kauni värvuse. Oma läbipaistvuse tõttu on Sinijärv üks populaarsemaid sukeldumiskohti Eestis.

 

Rahvasuu pajatab paljudest Sinijärve uppunud aaretest, mida paadisõitjad olla näinud. Üks Äntu Sinijärve legendidest räägib, et viimase sõja ajal vajus naistankisti juhitud Saksa haruldane Kuningtiiger-tank järve põhja. Legendi levimise järel on sukeldujad käinud tanki tulutult otsimas. Seni on järvepõhjast leitud vaid mürske. Tõsiasi on see, et sõja ajal oli maaliliste Äntu järvede taga Saksa sõjaväe moonaladu, mille venelased õhku lasid.