Next Item Previous Item

Foto: Ivo Kruusamägi (CC BY-SA 3.0)

Oluline info

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

1815. R. Kreutzwald (1803 –1882) sündis Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana. 1815. aastal astus ta saksa õppekeelega Rakvere algkooli, ilma et sõnakestki saksa keelt oleks osanud. Seejärel õppis ta Rakvere ja Tallinna kreiskoolides ning aastatel 1818–1819 oli ta kaupmehe õpilane Tallinnas. 1823. aastal sooritas ta Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas paar aastat koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 1826–1833 õppis Kreutzwald Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, millest on ka tema nime ees kasutusel lühend dr ehk doktor. Tollases maailmas oli selline liikumine ühest sotsiaalsest klassist teise üsna ainulaadne: ühele pärisorja pojana sündinud eesti soost noormehest saab ülikooliharidusega arst.

 

1833. aastal asus Kreutzwald elama Võrru, kus ta muuhulgas kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas „Maarahva kasulist kalendrit“. Tema värsiloomingul, mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.

 

Kreutzwaldi peateos, rahvaluule põhjal valminud  rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka „Eesti rahva ennemuistsed jutud“. Neid jutte (nagu ka „Kalevipoega“) on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

 

Kreutzwald abiellus 1833. aastal Marie Elisabeth Saedleriga (1805–1888). Nad said kaks tütart ja ühe poja. Kreutzwaldi kolmest lapsest sündis järeltulija ainult vanemal tütrel Adelheid Blumbergil, kelle tütrel Alice’il aga enam lapsi ei sündinudki ning sellega katkes Kreutzwaldi järglaste liin.

 

Kreutzwald on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Kreutzwaldi monumendid asuvad Tartus, Rakveres, Võrus ja Tallinnas. Võrus tegutseb Kreutzwaldi majamuuseum, samuti asub seal Võru Kreutzwaldi Kool ja Fr. R. Kreutzwaldi nimeline park. Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb „Kreutzwaldi sajand“.

 

Fr. R. Kreutzwaldi elumaja, kus praegu asub muuseum, on ehitatud 1793. aastal, üheksa aastat pärast Võru linna asutamist, ja on seega linnakese üks esimesi ehitisi. Kreutzwald elas Võrus 44 aastat (1833-1877). 1877. aastal müüs ta maja ning kolis Tartusse tütre ja väimehe juurde vanaduspõlve veetma.

 

1923. aastal asutasid Johannes Käis, Jakob Teder ja teised edumeelsed võrulased Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi. Eesmärgiks seati Kreutzwaldi maja ostmine muuseumiks ja mälestussamba püstitamine Tamula kaldale. Raha hankimiseks korraldati korjandusi, piduõhtuid, näitusi ja loenguid. 1926. aastal avatigi Kreutzwaldi mälestussammas (skulptor Amandus Adamson). Tänu Jakob Tedre aktiivsele tegevusele osteti Kreutzwaldi järeltulijatelt mööblit, raamatuid jm. Muuseum avas uksed 1941. aastal.

 

Memoriaalmuuseumis saab tutvuda Eesti rahvuseepose Kalevipoeg koostaja elu ja loominguga. Elumajas on taastatud ajastuomane interjöör, õuemajas kirjanduslik ekspositsioon, aidas Kreutzwaldi loomingust inspireeritud kunstiteosed, fotod, raamatute kordustrükid ja tõlked. Tallis on sõiduvahendid ning muinasjuttudest tuttavad etnograafilised esemed.

 

Muuseumi territooriumil asuvad veel kelder, saun, kaev, aed ja lehtla. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi mälestuspäev toimub igal aastal 14. detsembril. Sel päeval antakse kätte Kreutzwaldi mälestusmedal ja stipendium.