Next Item Previous Item

Vaade Emumäe vaatetornist

Foto: Triinu Pohlak

Oluline info

  • 01.05 – 01.10 on  Emumäe maastikupargi külastamine tasuline.
  • Esmaspäev–neljapäev: 10:00 – 19:00
    Reede–pühapäev: 10:00 – 21:00
  • Tasumine ainult sularahas.
  • Korraga lubatakse torni kuni 20 inimest.
  • Väljaspool lahtiolekuaega on vaatetorni külastamine omal vastutusel.
  • Kodulehekülg: http://emumagi.onepagefree.com

Emumägi

Pandivere kõrgustik on paene hiidkühm (läbimõõt ligi 60 km), mis asub 50–60 m kõrgemal kui tema ida- ja läänepoolsed naaberalad, mida liustikuvoolud on rohkem kulutanud. Pandivere on karstiala, kust saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks:  see on kogu Eesti suurim puhta vee moodustumise ala.

Pandivere kõrgustikul ning Kesk-Eesti tasandikul on Eesti parimad mullad, mistõttu võib Pandiveret nimetada ka Eesti viljaaidaks. Viljakad mullad ongi kõrgustiku suurim loodusrikkus.

Pandivere kõrgustiku ja ka kogu Põhja-Eesti kõrgem tipp on Emumägi. Mäe kõrgus merepinnast on 166,5 m ning suhteline kõrgus 80 m. Emumägi on mäena seega isegi suurem kui Suur Munamägi, mille suhteline kõrgus on 60 m. Emumäe kui loodusmaastiku kaitseks loodi 1978. aastal maastikukaitseala.

 

Emumäe vaatetornist näeb selge ilmaga kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele. Mäelt avanevad kaunid vaated idapoolsetele metsadele ja läänes laiuvale kultuurmaastikule, hästi paistab Endla soostik. Kätte paistavad Laiuse voor (144 m), Kärde (110 m), Kellavere, Räitsvere ja Ebavere mägi, Laiuse, Koeru ja Simuna kiriku torn. Palja silmaga paistavad tornist Rakvere vallimägi, Jõgeva ja Koeru ümbrus ning Peetri kirik. Võimsama kiikriga ulatub nägema ka Ida-Viru tuhamägesid. Vaatetorni tipust ulatub silm haarama nelja maakonda: Ida- ja Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa maastikke, mis on eriti kenad just sügisvärvides.

 

Lisaks vaatetornile on Emumäel veel kultuuriseltside puukujude allee, kännumaja ehk Emumemme koda, päikesetõusumaja, vana kalmistu, „Kersna pink“ ning telkimis- ja piknikukohad. Maastikupargi külastamine on tasuline. Väljaspool lahtiolekuaega on vaatetorni võimalik külastada omal vastutusel.

 

Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt maganud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükkimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha. Sinna kohta, kust muld ära pilluti, tekkis soo – praegune Peetla soo.

 

Rahvasuu teab pajatada, et Emumäe harjale pidavat vanal ajal kirik ehitatama, kuid Vanapagan seganud seal pidevalt ehitustöid. Nii viidudki kirik siis Simunasse.

 

Emumäge kasutati vanasti hiiekohana. Ka „Alg-Kalevipojas“ on Emumäest juttu kui hiiekohast:

 

Kuulsam püha hiiekene

Kasvis Viro rajadelle

Ühe kena mää otsas:

Emmo-määl vai Ebaveres.