Next Item Previous Item

Foto: Rene Seeman (CC-BY-SA3.0)

  • Mängimist alusta Jägala joa Koogi küla poolsest parklast!

Jägala juga

Nagu paljud Põhja-Eesti jõed saab ka Jägala jõgi alguse Pandivere kõrgustikult. Jõe kogupikkuseks on 97 kilomeetrit, Jägala juga paikneb selle alamjooksul –  uhke veelang asub ligikaudu 4 kilomeetri enne jõe suubumist Ihasalu lahte.

 

Jägala joa maksimaalne laius on 50 meetrit ja see annab talle Eesti kõige laiema loodusliku joa uhke tiitli. Tegelikkuses on veelang nii lai küll ainult kevadise ja sügisese suurvee perioodil, muul ajal on on juga märksa kitsam. Lisaks suurele laiusele on Jägala Eesti jugadest ka üks kõrgeimaid (ligi 8 m).

 

Nende ligikaudu 3000 aasta jooksul, mil jõgi samas sängis on voolanud, on joa piir päris palju taganenud, jättes endast järele ligemale 300 meetri pikkuse kärestikulise 10-14 m sügavuse kanjonoru. Joa taandumine jätkub ka praegu kiirusega paar cm aastas.

 

Joa tagant on võimalik ka läbi kõndida, eriti huvitav on seda teha pakaselisel talvel. Siis on juga suuremalt osalt jäätunud ja tardunud veemassidest tekib lummav jäätunnel. Täies kohisevas ilus on juga näha kevadise ja sügisese suurvee ajal.

 

On üsna tõenäoline, et tulenevalt joa erilisest ilmest on see olnud ka muistne kultusepaik. Alates 1959. aastast on juga looduskaitse all.

 

Seda tugeva vooluga jõge on inimesed läbi aegade ka oskuslikult enda heaks “tööle pannud”. Alates 13. sajandist on Jägala joa ääres asunud kolm vesiveskit. Koos hüdroelektrijaamade levikuga rajati 1917. aastal kõigepealt joa lähedale tagasihoidlik puupapivabrik. Kuid juba 1924. aastal rajati Jägala jõe alamjooksule suurejooneline Linnamäe hüdroelektrijaam, mis on oma kõrgetasemelise insenertehnilise lahenduse poolest ka ehitismälestisena kaitse alla võetud. Elektrijaama peahoone hävis II Maailmasõjas, praeguse 1990. aastatel ehitatud peahoone arhitektiks on Raine Karp.