Next Item Previous Item

Lisainfo:

Kadrina mõis

Jõgevamaal, kolme kilomeetri kaugusel Peipsi järvest asuv Kadrina mõis (saksa keeles Hohensee, aastani 1862 Catharinenhof) oli rüütlimõis Kodavere kihelkonnas Tartumaal. Kadrina mõis sündis 1791. aastal, mil Ranna mõisa omanik eraldas oma mõisast kaks küla ning müüs need ära Catharinenhof’i nime all. Mõisa nimi võeti eestlaste seas tarvitusele Katharina tavalise muganduse kujul: Kadrina. See nimi jäi püsima ka pärast seda, kui mõisat hakati alates 1862. aastast kutsuma saksa keeles Hohensee.

 

Kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus hoone mitmele aadlikule, viimaseks aadlisoost omanikuks oli Alexander von Stryk. Mõisa ajaloost on paraku väga vähe teada. Tegemist oli karjamõisaga, mille omanikud polnud väga rikkad ega tellinud üleskirjutajat.

 

Mõisa peahoone on ühekorruseline ja lihtne kelpkatusega kivihoone, mis ehitati 1773. aastal. Hoone on enam-vähem algse välimusega, olles kaotanud ainult väikese kahesambalise kolmnurkfrontooniga portikuse sissepääsu kohal, mis oli paigas veel 1930ndatel aastatel.
Omaette vaatamisväärsus on mõisa võlvlagedega kelder, kust võib leida nii seitse- kui kaheksakand kalasabamustriga võlve.
Mõisaansamblist on säilinud ka mõningad kõrvalhooned.

 

Nõukogude ajal oli mõis paljude inimeste ühiskasutuses, seetõttu algupärane sisustus kas hävis või tassiti lihtsalt laiali. Enne erastamist kasutati mõisat Tartu piimakombinaadi juustutsehhina.

 

Kaasajal on mõis eraomanduses ja kasutusel külalistemajana. Tänapäeval on kõik toad sisustatud klassikalises barokkstiilis.