Next Item Previous Item

Oluline info

Kalepurjekad Võrtsjärvel (Oiu sadam)

Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Selle pikkus on umbes 35 km, suurim laius 15 km ja suurim sügavus 6 m. Ilmselt tänu oma hägusele rohekaskollasele, väheläbipaistvale veele on järv varem kandnud Virtsjärve nime. Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järves on 5 saart: Tondisaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar ja Heinsaar (ajuti suurvee all). Järv on olnud kalarikas veekogu läbi sajandite: tänapäeva Võrtsjärvest ja tema sissevooludest on püütud 36 kalaliiki. Siin on kohatud ka 92 liiki linde.

Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust traalerpurjekas, mida tema graatsilise välimuse tõttu kasutati tihti ka lõbusõitudel ja regattidel. Umbes 12 m pikk ja 4 m lai kale meenutab suuruse poolest 36-jalast purjejahti. Saleda kerega kalepurjekal on kaks kolmnurkset purje – masti küljes suur põhipuri ja selle ees väike kliiverpuri. Traalimisel liikus purjekas külg ees allatuult, vedades purjeka küljel kalet (traali). Nimi kale ongi tulnud traalimisel kasutatud suuresilmalise võrgu ehk kale järgi. Parematel päevadel, mis jäid 1930-1970 aastatesse, võis Võrtsjärvel näha koguni 70 kalepurjekat. 1960ndate lõpus hakati Võrtsjärve asustama angerjamaime ja levis mõrrapüük. Seetõttu keelati lõpuks kalega traalimine ja nad kaotasid oma tähtsuse töövahendina. 1985.aastal põletati Valma küla viimane kalepurjekas jaanitules. Kalepurjekate ehitamise traditsioon taaselustati 2004. aastal  ja praegu võib Võrtsjärvel näha lõbusõite tegemas kolme kalepurjekat.

 

Vanarahvas räägib, et mõnikord olevat kalesse sattunud ka muud peale kala…

Kord, kui mehed olid järvel kaletamas, sattus nende võrku näkk. Kalamehed olid näki ilust pimestatud ja tahtsid teda oma külla silmailuks viia. Näkk palus mehi haledalt, et need ta lahti päästaks. Lubas end iga päev näitamas käia. Lasku ainult mehed ta lahti. Kuid mehed ei hoolinud näki palvetest.

Seepeale sai näkk vihaseks ja ütles meestele, et kui need teda lahti ei lase, siis palub ta Veehaldjal Võrtsjärve kaldad soiseks muuta ja sinna pilliroog, mis sõrmejämedune, kasvama panna.

Kalamehed ei uskunud näkki ega lasknud teda ka vette tagasi, vaid hakkasid hoopis kodupoole sõudma. Heitnud nad korraks pilgu kõrvale, oli näkk juba kadunud. Mehed kuulsid ainult sulpsatust, justkui oleks kala veest hüpanud.

Sellest ajast sattuski Veehaldja viha kalameestele ja nende kiusuks muutis ta kaldad soiseks ja pilliroogu pani ta kasvama rohkem kui palju.

 

Võrtsjärve kohta on üsna palju muistendeid. Neis räägitakse järve rändamisest ja Virtsjärve tekkimisest, maa alla vajunud kirikust või linnast, Võrtsjärvele kümnise maksmisest, vanapagana sildadest (kivivared), Kalevipoja ja Vanapagana visatud kividest jpm. Läänekaldal Kivilõppes asuvaid kivisid nimetataksegi Kalevipoja ja Vanapagana kivideks.

 

Võrtsjärv on Eesti üks paremini uuritud järvi. Soovitame külastada Elva vallas, Vehendi külas asuvat põnevat Järvemuuseumi, mille põhiekspositsiooni moodustavad elusad eesti mageveekalad akvaariumides. Väljapanek on unikaalne, sellises liigilises koguses mujal Eestis meie mageveekalu ei eksponeerita. Kokku on erinevaid akvaariume 23, sh kaks põrandaakvaariumi ja kaks suurt silinderakvaariumi. Ekspositsiooni elutus osas on püügivahendeid, ürgkalade ja kalakivististe väljapanek ning veekogu uurimisvahendid.