Next Item Previous Item

Kallaste punase liivakivi paljand

Kallaste linn on alguse saanud 1720. aastal Venemaalt põgenenud vanausulistest, kes rajasid siia asula Krasnõje Gorõ (Punased Mäed), mida on mainitud ka tsaariaegseis dokumentides. Sellise nime sai asula 11 meetri kõrguse ja 7 meetri laiuse punase liivakivikalju järgi. Muuseas, 2005. aastal saatis Kallaste linnavolikogu tollasele regionaalministrile taotluse, millega linn tahtis rööpnimena kasutusele võtta Krasnõje Gorõ, kuid taotlus lükati tagasi.

 

Kallastele asunud põgenikud, vanausulised fedossejevlased, olid pärit peamiselt Novgorodi maadelt. 1913. aastal registreeriti siin tänapäevani tegutsev Kallaste vanausuliste pomoorlaste kogudus. Kallaste elanike peamiseks elatusallikaks on aastaid olnud kalapüük. Samuti olid kohalikud mehed Eestis tuntud kui head ehitajad ja pottsepad. Naised aga tegelesid koduse majapidamisega ning kasvatasid müügiks sibulat, porgandit, sigurit ja hilisemal ajal kurki, tomateid, kartuleid ja teisi juurvilju.

 

Kallaste paljand ehk Kallaste pank on tekkinud aegade jooksul, kui Peipsi järve lainetus ja kevadine jäälagunemisaegne suurvesi on kulutanud vana punast liivakivi. Rannaastang on pinnavee uuristustest tekkinud sälkorgudega liigestatud mitmeks pangaks. Alustades linna lõunaservast ja liikudes kuni keskväljakuni on näha 11 paljandit, mida eraldavad kinnikasvanud lõigud ning mis jäävad enamasti 1 – 5 meetri kaugusele veepiirist, olles valdavalt eraldatud liivaribaga. Paljandite kõrgus on valdavalt 2 – 4 meetrit, suurim kõrgus 9 meetrit.

 

Kui veetase aga kõrgvee ajal tõuseb, siis murravad lained paljandit, mistõttu on liivakivisse tekkinud hulgaliselt koopaid. Neist suuremate kõrgus ületab 1,5 meetrit ja sügavus ulatub kuni 6 meetrini.

 

Kallaste pangal paljandub roosakas-, kollakas- ja punakaspruun, tihti valgete laikudega põimkihiline pude peeneteraline liivakivi. Tegemist on Eesti kõige pikema Devoni liivakivi paljandiga, mis on 2001. aasta mõõtmiste põhjal umbes 930 meetri pikkune. Kõige lõunapoolsem ja kõrgem paljandiosa on alates 1959. aastast looduskaitse all.

 

Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416 – 359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi. Liivakivipaljandid on omapärased ja Eesti looduses silmatorkavad pinnavormid, mille värvigamma ulatub helehallist punaseni (punase värvi annavad enamjaolt rauaühendid). Devoni liivakivil on suur majanduslik tähtsus: liiva kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina.

 

Liivakallas pakub head pesitsuspaika kaldapääsukestele, kelle suurim koloonia Eestis asubki Kallaste paljandil.

 

Paljandist on leitud nii rüükalade, akantoodide, lõuatute, kopskalade kui ka vihtuimsete kalade kivistisi.