Next Item Previous Item

Kodavere kirik

Kodavere külakeskus koos kiriku ja kalmistuga on harukordne vaatamisväärsus, sest on tervikuna säilinud. Kodavere kirik on arhitektuurselt kauneim ja vanim ehitis Peipsi looderanniku piirkonnas, tähistades Kodavere küla ja kunagise kihelkonna ajaloolist keskust. See on visuaalselt silmatorkav hoone, mille juurde viib Kodavere külast ilus puistik.

 

Kodavere (Soopoolitse – Sobolis) kirikut ehk Kodavere Püha Mihkli kirikut on esmakordselt mainitud aastal 1342. Praegune varaklassitsistlik kivikirik ehitati aga õpetaja Georg Simon Everth’i ametiajal ning pühitseti 3. septembril 1777. See on Kodaveres neljas kirik, sest varasemad puukirikud hävisid tules. Lihtne laevakujuline ühelööviline jumalakoda on kuppelja kiivri ja vaskse kukega tipneva omapärase torniga.

 

Rahvajuttude järgi olevat Kodavere kiriku vanem nimi olnud Mihkli kirik. Sinna olnud Mihkel sisse müüritud, sest muidu polevat kirik seisma jäänud: mis päeval ehitatud, see öösel lagunenud.

 

Kiriku altar ja kantsel on lihtne tisleritöö. Altarimaali „Jeesus mere peal“ on maalinud Wilhelm Karl Junker 1877. aastal Dresdenis. Maal oli krahv Manteuffeli kingitus ema mälestuseks. Teised altarimaalid on „Ülestõusmine“ (18. saj.) ja „Kolgata“ (19. saj. esimene pool). Endised altarimaalid olid “Kristus ristil” (Friedrich Bauerle, 1817) ja arvatavalt kirikuga ühevanune “Kristuse aukirgastamine”.

 

1979. aastal varastasid kolm Tartu põllumajandustudengit kiriku altarimaali ja kaks seinamaali. Ehkki miilits leidis kunstiteosed juba järgmisel päeval Tartust üliõpilaste elukohast, ei leitud nende restaureerimiseks pikka aega raha. Restaureeritud maalid jõudsid kirikusse tagasi alles 1990ndatel aastatel.

 

Kiriku sisustus pärineb 20. sajandi algusest. Kirikus on W. Saueri orel (1902). Kodavere kirikus oli omal ajal kasutusel ka häbipink. Ligi 300 aasta vanust pinki saab nüüd näha Eesti Rahva Muuseumis. Kui poiss ja tüdruk raisku läksid, siis pidid nad istuma kolmel pühapäeval kantsli all mõlemad kõrvu häbipingil, pingi küljes olevad puud kaelas.

 

Vanarahvas teab rääkida, et õige vanasti olnud Kodavere kirikul väga ilusa kõlaga kell. Rootsimaalt olevat ta siia toodud ja tark kellategija olevat vase ühendanud mere-, maa- ja taevasõnadega, sellepärast siis olnud ta kõla palju ilusam, kui teiste kirikute kelladel. Tol korral aga olnud vanal puust kirikul torn maha põlenud ja kell rippunud kiriku kõrval kellakatuse all. Aga see ilus kellahelin olnud teisele poole Peipsit, Venemaale kuulda olnud. Talvel, kui Peipsi jääs oli, tulnud venelased 12 mehega ja mitme reega üle järve, et seda ilusa kõlaga kella omale varastada. Öö olnud väga pime tuisune. Vene mehed, tulupides sõitnud kohe kiriku juure ja pannud kella reele ning sõitnud tagasi. Venelastel olnud küll ilus mitme torniga kirik, kuid kella ei ole olnud, see olevat ühe suure „prasdniku“ ajal lõhki läinud. Nii varastanud siis venelased Kodavere kiriku kella ja pannud oma kiriku torni Audova kubermangu ülesse. Ja kaua pärast seda tuisusel talve õhtul, kui kirikumõisas kõik vaikseks jäi, olnud kuulda Venemaa poolt tulevate regede raginat. Jälle tulnud 12 habemikku venelast, kell kaasas, palvetanud uue kiriku juures ja sõitnud jälle tagasi, sest torn oli nüüd kõrge ja kella ei olnud võimalik üles riputada. Järve ääres surnuaial vaadanud ristide vahelt puhkajate vaimud järele ja näidanud tuisus ja tormis oma peenikeste kätega ikka Venemaa poole.
(http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kodavere/kodavere.html)

 

Kirikut ümbritseb hooldatud kirikuaed, kus kasvavad põlispuud. Kirikut ümbritsev vana massiivne maakiviaed koos sepisväravaga moodustab kirikuga tervikliku ansambli. Varem maeti tähtsaid isikuid kirikusse ja teised kiriku ümber, kuid 1773. aastal võeti vastu seadus, mis keelas kiriku ümbrusse matmise. Seepärast hakati surnuid matma järve kaldale nn vanasse surnuaeda. 1922. aastal avati uus surnuaed. 15. juunil 1998 tegi Kodavere surnuaias hävitustööd keeristorm.

 

Kodaveres tegutses kunagi kõrgetasemeline laulukoor. 1936. aastal asus Kodavere kogudust ja kirikukoori juhtima endine Räpina koguduse köster-organist Jaan Küüts. Samal aastal käidi 40 lauljaga Tallinnas laulupeol.