Next Item Previous Item

Kollase nartsissi looduslik kasvuala raamatukogunduse rajaja Aleksander Sibula elukoht

Tartumaal Sookalduse külas kasvavad looduslikud kollased nartsissid. Juba enam kui sajandi jooksul on sealsel niiskel niidul nartsissid paljunenud sibulatega ja seemnete isekülvi teel.

 

1880ndatel tõi Sookalduse külas paikneva Singli talu peremees Peep Sibul Saare mõisast kollase nartsissi sibula ja istutas selle oma koduaeda. Legendi järgi olevat Peep saanud sibula mõisapreililt armastuse ja kiindumuse märgiks, öeldes, et nii kaua, kuni nartsissid õitsevad, püsib nende armastus. Peep pistis nartsissisibula talu akna alla mulda ja see hakkas paljunema. Nartsiss kohanes oma elupaigaga niivõrd hästi, et kasvas edasi isegi siis, kui talu uus elumaja teise paika ehitati ja vana aeda enam ei hooldatud.

 

Loodusliku kollase nartsissi kaitseala suurus on 0,3 hektarit ja see on hästi näha Tartu-Kallaste maanteelt. 1964. aastal võeti lillede kasvukoht kui ainus teadaolev kollase nartsissi looduslik kasvuala Eestis kaitse alla.

 

Metsistunud nartsissid erinevad kultuurnartsissidest ennekõike välimuselt – nad on lühemad ning kõige kaunimad just ühtse kollase vaibana.

 

Peep Sibula poeg Aleksander August Sibul (1884 – 1981) oli Eesti Raamatukogunduse arendaja, raamatukoguteadlane ja bibliograaf. 1911. aastal alustas ta tööd raamatukoguhoidjana Viljandi lugemisringi raamatute baasil loodud raamatukogus. 1921 asus tööle Tallinna Linna Maksuta Avaliku Raamatukogu ja Lugemistoa (praegune Tallinna Keskraamatukogu) juhatajana ning töötas sellel ametikohal kuni 1950. aastani.

 

Aleksander Sibul koostas 1930. aastatel mitu raamatukoguhoidjate metoodilist juhendmaterjali ja oli esimese eestikeelse raamatukogunduse käsiraamatu autor. Ta oli üks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutajatest ja selle kauaaegne esimees, üle kümne aasta ajakirja Raamatukogu toimetaja ja viljakaim autor. Ta oli lektoriks paljudel raamatukogundust õpetavatel kursustel ja suur osa tolleaegsetest rahvaraamatukogu juhtidest olid tema õpilased. Pika aja vältel, mil Aleksander Sibul juhtis Tallinna Keskraamatukogu, kasvas senisest lugemistoast mitme osakonna ja haruraamatukoguga Eesti suurim rahvaraamatukogu. Tema südameasjaks oli hästikomplekteeritud rikkaliku kogu loomine, mille hävitamise tunnistajaks tal paraku tuli okupatsioonide ajal olla. Aleksander Sibulat sidus sõprus A. H. Tammsaarega. Eesti kirjandusse on Aleksander Sibul oma jälje jätnud A. H. Tammsaarele kirjanduse vahendamise ja soovitamisega, tema loodud raamatukogu oli ka suure kirjaniku lemmikkogu. Püsiva kultuuriloolise väärtusega on Aleksander Sibula mälestused Tammsaarest.

Traditsiooniliselt antakse novembri algul välja Aleksander Sibula stipendiumi raamatukogunduse erialal õppivale tudengile.