Next Item Previous Item

Foto: Ilme Parik

Oluline info

  • Mängimist alusta Kunda linna klubi juurest (Aadress: Lasteaia 4, Kunda), sealt pääseb ka hüdroelektrijaama juurde.

Kunda hüdroelektrijaam

Legend räägib sellest, et Kunda mõisnik John Girard de Soucanton avastas möödunud sajandi keskel oma valdustest heleda värvusega pinnase, milles paruni tark sõber oli ära tundnud tsemendi toormaterjali mergli. Kuna siin leidus ka sinisavi, soovitas sõber rajada tsemenditehase.  Nii sai alguse tsemenditööstus Eestis. 1870. aastal moodustati 90 000-rublase põhikapitaliga osaühing ning valiti välja ka tehase asukoht Kunda jõe kaldal. Peatselt kerkisid esimesed põletusahjud ja tsemendiveskid. 1871. aasta sügisel alustati tööd katseliselt, järgmisel kevadel juba pidevalt. 1890. aastal moodustas aga ligi 500 töölisega Kunda tehase 19 000 tonnine toodang 10% kogu Venemaa tsemenditoodangust. Kvaliteetset Kunda tsementi veeti Peterburi ja Moskvasse. Kohapealsetest tarvitajatest olid olulisemad Kreenholmi Manufaktuuri, Tallinna ja Tartu ehitajad. Venemaa kasvanud nõudlus tingis 1898. ja 1911. aastal veel kahe tsemenditehase rajamise Kundasse. 1913. aastaks töötas Kunda kolmes tehases kokku üle 700 töölise ja toodeti üle 100 000 tonni tsementi. Kunda tehastel oli uuenduslik roll kogu Venemaa tsemenditööstuses.

 

Kunda jõgi on Lääne-Virumaa pikim ja veerikkaim jõgi, mis moodustab Kundas sügava paeseintega kanjoni. Jõe pikkus on 64 km ja langus 90 m, sellest Kunda mõisa ja mere vaheline langus on 38 m. Kuna jõe energiaressurss on üsna suur, siis asuti seda tehnika arenedes kohe ära kasutama. Esimene veejõuseade oli Kunda jahuveski, mis ehitati Kunda mõisa juurde. Seal töötas kaks turbiini. Teine veejõuseade pandi tööle  1870. aastast vana tsemendivabriku juures (nüüd silla all) 2,7 km jõesuust. Klinkriveski neli kivipaari jahvatasid mehaanilise jõuülekande kaudu klinkrit tsemendiks.

 

Kolmas veejõuseade ehk Kunda hüdroelektrijaam rajati 1893. aastal seoses tsemenditehase põhjaliku rekonstrueerimisega: uute seadmete kasutuselevõtuga oli vaja suurendada ka jõumasinate võimsust. Hüdroelektrijaam oli tolle aja Baltimaade ja Tsaari-Venemaa üks moodsamaid veejõuseadmeid. Tegemist oli Baltikumi esimese spetsiaalselt elektrijaamaks ehitatud hoonega. Hüdroelektrijaama kompleks kui omaaegne tehnika suursaavutus kogu Baltikumis ongi väärtuslik eelkõige tehnikaajaloo seisukohast ja on üks kolmest riikliku kaitse all olevast hüdroelektrijaamast Eestis.

 

Elektrijaam ehitati 9,3 m languga kärestikule, umbes 0,5 km esimesest tsemendivabrikust allavoolu. Hüdroelektrijaam koosnes jaamahoonest, tammist koos ülejooksuga ja äravoolukanalist ning moodustas Kunda jõe ürgorgu kuni esimese vabriku rajatisteni ulatuva veehoidla.

 

Kunda hüdroelektrijaamas võeti kasutusele vahelduvvoolu tootev FRANCIS-tüüpi turbiin võimsusega 260 hj, mis käitas hammasülekande ja kahe rihmülekande kaudu kaht SIEMENS HALSKE alalisvoolugeneraatorit, kumbki 105kW, 650V. Elektriseadmed valmistati Šveitsis, turbiin Riias. Lisaks tsemendivabriku vajaduste katmisele andis elektrijaam õhuliini kaudu voolu ka sadamakraanale ja Lontova asumile. Veevaesel ajal kasutati täiendava energiaallikana aurumasinaid, mis töötasid algul kivisöega, hiljem põlevkiviga. Nii kujunesid tsemendivabriku energiabaasiks kaht tüüpi jõujaamad, mis hiljem  varustasid elektriga ka Rakvere linna.

 

Elektrijaam töötas tõrgeteta 1943. aastani. 1959. aastal jaamahoone taastati ning elektrit toodeti 1971. aastani. 1995. aastal omandas lagunenud jaama OÜ Generaator E&K. Hüdroelektrijaam rekonstrueeriti ja taaskäivitati 28. juunil 2000. Hüdroelektrijaam töötas aastatel 2000-2007, kuni vee erikasutusluba kaotas kehtivuse. Jaam oli sel perioodil ühendatud Eesti Energia võrku.