Next Item Previous Item

Tähemaa külapood

Tähemaa külas endise Allika talu elumajas tegutses ligi 40 aasta jooksul külapood.

Tähemaa külapood

Tähemaa külas endise Allika talu elumajas tegutses ligi 40 aasta jooksul külapood.

Peipsi järv

Peipsi järv on suuruselt Euroopa 4. järv (Laadoga, Oneega ehk Äänisjärvi ja Vänerni järel). Maailmas on Peipsi suuruselt 53. Peipsi järve pikkus on 152 km, laius 47 km. Eestile kuulub kogu Peipsi järvest 44%, Venemaale 56%.

Peipsi järv

Peipsi järv on suuruselt Euroopa 4. järv (Laadoga, Oneega ehk Äänisjärvi ja Vänerni järel). Maailmas on Peipsi suuruselt 53. Peipsi järve pikkus on 152 km, laius 47 km. Eestile kuulub kogu Peipsi järvest 44%, Venemaale 56%.

Truuduse tamm ja punane allikas

Alatskivi maastikukaitseala on loodud 1964. aastal Alatskivi pargi ja ürgoru ning piirkonna pärandkultuurmaastike kaitseks. Läheduses on Lästeniidu oos, Kooljamägi ja Kalevipoja säng, Lokutamägi, Alatskivi linnamägi, Punane allikas, Truuduse tamm, Alatskivi lossi park ja hirveaed.

Truuduse tamm ja punane allikas

Alatskivi maastikukaitseala on loodud 1964. aastal Alatskivi pargi ja ürgoru ning piirkonna pärandkultuurmaastike kaitseks. Läheduses on Lästeniidu oos, Kooljamägi ja Kalevipoja säng, Lokutamägi, Alatskivi linnamägi, Punane allikas, Truuduse tamm, Alatskivi lossi park ja hirveaed.

Sibula tänav

7 kilomeetri pikkune Sibula tänav ühendab kolme vanausuliste küla: Varnjat, Kasepääd ja Kolkjat. Saagi valmimise ajal palistavad lõputut külatänavat kümned sibulamüüjad.

Sibula tänav

7 kilomeetri pikkune Sibula tänav ühendab kolme vanausuliste küla: Varnjat, Kasepääd ja Kolkjat. Saagi valmimise ajal palistavad lõputut külatänavat kümned sibulamüüjad.

Välgi Püha Aleksander Nevski õigeusu kirik

Pärast Põhjasõda tuli Välgisse palju õigeusklikke venelasi. Seetõttu oli Välgi külas juba 1859. aastal avatud õigeusu kool ning oli olemas ka väike puust kabel. Kahjuks on need mõlemad tänaseks hävinud.

Välgi Püha Aleksander Nevski õigeusu kirik

Pärast Põhjasõda tuli Välgisse palju õigeusklikke venelasi. Seetõttu oli Välgi külas juba 1859. aastal avatud õigeusu kool ning oli olemas ka väike puust kabel. Kahjuks on need mõlemad tänaseks hävinud.

Nina kivikülv ehk Kalevipoja sild

Nina küla on umbes 100 elanikuga küla Peipsi järve läänerannikul. Esimesed andmed külast pärinevad 1582. aastast (Noss Derevnja). 17. sajandi teisel poolel kujunes Ninale püsiv vene küla. Tegemist on tüüpilise vene tänavkülaga, kus taluelamud paiknevad fassaadiga külatänava joonel. Külakese hoonestus on omapärane – hooned paiknevad ümber suletud hoovi (Dvor), kuhu pääseb katusega hoovivärava kaudu.

Nina kivikülv ehk Kalevipoja sild

Nina küla on umbes 100 elanikuga küla Peipsi järve läänerannikul. Esimesed andmed külast pärinevad 1582. aastast (Noss Derevnja). 17. sajandi teisel poolel kujunes Ninale püsiv vene küla. Tegemist on tüüpilise vene tänavkülaga, kus taluelamud paiknevad fassaadiga külatänava joonel. Külakese hoonestus on omapärane – hooned paiknevad ümber suletud hoovi (Dvor), kuhu pääseb katusega hoovivärava kaudu.

Peipsimaa Külastuskeskus ja sigurimuuseum

Peipsimaa Külastuskeskus asub Peipsimaa südames, põlises vene vanausuliste ridakülas Kolkjas Tartumaal 19. sajandi lõpus ehitatud endises vanausuliste elumajas.

Peipsimaa Külastuskeskus ja sigurimuuseum

Peipsimaa Külastuskeskus asub Peipsimaa südames, põlises vene vanausuliste ridakülas Kolkjas Tartumaal 19. sajandi lõpus ehitatud endises vanausuliste elumajas.

Kollase nartsissi looduslik kasvuala raamatukogunduse rajaja Aleksander Sibula elukoht

Tartumaal Sookalduse külas kasvavad looduslikud kollased nartsissid. Juba enam kui sajandi jooksul on sealsel niiskel niidul nartsissid paljunenud sibulatega ja seemnete isekülvi teel.

Kollase nartsissi looduslik kasvuala raamatukogunduse rajaja Aleksander Sibula elukoht

Tartumaal Sookalduse külas kasvavad looduslikud kollased nartsissid. Juba enam kui sajandi jooksul on sealsel niiskel niidul nartsissid paljunenud sibulatega ja seemnete isekülvi teel.

Vara Birgitta kirik koos kirikupargiga

Kuusiku külas teest paremal puudesalus asub Vara Brigitta kirik ehitati krahv von Sieversi eestvõttel põlenud puukiriku asemele. Väheldane puust haritorniga kivikirik ehitati aastal 1855. Orduajast pärit kiriku kohta on aga andmeid juba aastast 1627.

Vara Birgitta kirik koos kirikupargiga

Kuusiku külas teest paremal puudesalus asub Vara Brigitta kirik ehitati krahv von Sieversi eestvõttel põlenud puukiriku asemele. Väheldane puust haritorniga kivikirik ehitati aastal 1855. Orduajast pärit kiriku kohta on aga andmeid juba aastast 1627.

Vara Mõisapark ja allee koos renoveertud mõisaaidaga

Vara külast on esmateated aastast 1496 (Warrol). Vara rüütlimõis oli olemas juba keskajal – 16. sajandil kuulus ta Zoegedele. 17. sajandil oli mõis von Tiesenhausenite ning hiljem von Wrangellide omanduses. Alates 1836. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Siversitele. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Paul von Sivers. Pärast võõrandamist töötas mõisa peahoones mõnda aega kool.

Vara Mõisapark ja allee koos renoveertud mõisaaidaga

Vara külast on esmateated aastast 1496 (Warrol). Vara rüütlimõis oli olemas juba keskajal – 16. sajandil kuulus ta Zoegedele. 17. sajandil oli mõis von Tiesenhausenite ning hiljem von Wrangellide omanduses. Alates 1836. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Siversitele. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Paul von Sivers. Pärast võõrandamist töötas mõisa peahoones mõnda aega kool.

Pala vallamaja

Pala vallamaja paikneb Pala külas teederistil. 1914. aastal valminud ehitis on Eesti vallamajade seas ainulaadne – see on ainuke torniga vallamaja.

Pala vallamaja

Pala vallamaja paikneb Pala külas teederistil. 1914. aastal valminud ehitis on Eesti vallamajade seas ainulaadne – see on ainuke torniga vallamaja.

Välgi metsad

Välgi looduskaitseala moodustati 2006. aastal looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku elupaigatüüpide, liikide elupaikade ning sealkandis esinevate haruldaste ja ohustatud liikide kaitseks.

Välgi metsad

Välgi looduskaitseala moodustati 2006. aastal looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku elupaigatüüpide, liikide elupaikade ning sealkandis esinevate haruldaste ja ohustatud liikide kaitseks.

Padakõrve looduskaitseala

Padakõrve looduskaitseala on loodud mõhnastiku kaitseks. Samuti on kaitse all erinevad metsade kasvukohatüübid. Veel kuuluvad Padakõrve loodusväärtuste nimistusse metsisemängud, konnakotka pesapaigad, sood, ürgorud ja palju muud.

Padakõrve looduskaitseala

Padakõrve looduskaitseala on loodud mõhnastiku kaitseks. Samuti on kaitse all erinevad metsade kasvukohatüübid. Veel kuuluvad Padakõrve loodusväärtuste nimistusse metsisemängud, konnakotka pesapaigad, sood, ürgorud ja palju muud.

Alatskivi mõisa ait-kuivati

Aidad olid talude ja mõisate kõrvalhooned toiduainete, riiete, tööriistade, vilja jm tagavarade hoidmiseks. Algselt olid aidad väikesed üheruumilised palkhooned, mis ehitati elumajast eraldi ja kus hoiti enamasti toiduaineid. 19. sajandil hakati ehitama aitasid, kus ühe katuse all oli mitu ruumi eraldi vilja, toiduainete ja riiete jaoks. Vastavalt piirkonnale võisid eraldi olla ka aidad liha, kala, piima, mee või puuvilja jaoks, rannaaladel ka võrguaidad. Aitade arv ja suurus olenes pere jõukusest, seetõttu on ka mõisaaidad suured ja uhked.

Alatskivi mõisa ait-kuivati

Aidad olid talude ja mõisate kõrvalhooned toiduainete, riiete, tööriistade, vilja jm tagavarade hoidmiseks. Algselt olid aidad väikesed üheruumilised palkhooned, mis ehitati elumajast eraldi ja kus hoiti enamasti toiduaineid. 19. sajandil hakati ehitama aitasid, kus ühe katuse all oli mitu ruumi eraldi vilja, toiduainete ja riiete jaoks. Vastavalt piirkonnale võisid eraldi olla ka aidad liha, kala, piima, mee või puuvilja jaoks, rannaaladel ka võrguaidad. Aitade arv ja suurus olenes pere jõukusest, seetõttu on ka mõisaaidad suured ja uhked.

Kodavere kirik

Kodavere külakeskus koos kiriku ja kalmistuga on harukordne vaatamisväärsus, sest on tervikuna säilinud. Kodavere kirik on arhitektuurselt kauneim ja vanim ehitis Peipsi looderanniku piirkonnas, tähistades Kodavere küla ja kunagise kihelkonna ajaloolist keskust. See on visuaalselt silmatorkav hoone, mille juurde viib Kodavere külast ilus puistik.

Kodavere kirik

Kodavere külakeskus koos kiriku ja kalmistuga on harukordne vaatamisväärsus, sest on tervikuna säilinud. Kodavere kirik on arhitektuurselt kauneim ja vanim ehitis Peipsi looderanniku piirkonnas, tähistades Kodavere küla ja kunagise kihelkonna ajaloolist keskust. See on visuaalselt silmatorkav hoone, mille juurde viib Kodavere külast ilus puistik.

Ninaküla tulepaak

Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni (218 tulepaaki).
Veeteede ameti klassifikatsiooni järgi on Ninakülas tulepaak. Tulepaak on tuletorn, mille nähtavuskaugus on alla 10 meremiili (üks meremiil on 1852 m). Nina raudbetoonist tulepaak on ehitatud aastal 1938. Torni kõrgus on 11 meetrit, tule kõrgus 14 meetrit.

Ninaküla tulepaak

Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni (218 tulepaaki).
Veeteede ameti klassifikatsiooni järgi on Ninakülas tulepaak. Tulepaak on tuletorn, mille nähtavuskaugus on alla 10 meremiili (üks meremiil on 1852 m). Nina raudbetoonist tulepaak on ehitatud aastal 1938. Torni kõrgus on 11 meetrit, tule kõrgus 14 meetrit.

Ranna tuhandeaastane tamm

Sellel puul on rahva seas hulk erinevaid nimesid – Ohvritamm, Tuhandeaastane tamm, Rootsiaegne tamm, Rannaküla tamm, Rannamõisa tamm, Kodavere tamm.

Ranna tuhandeaastane tamm

Sellel puul on rahva seas hulk erinevaid nimesid – Ohvritamm, Tuhandeaastane tamm, Rootsiaegne tamm, Rannaküla tamm, Rannamõisa tamm, Kodavere tamm.

Kalevipoja säng

Kalevipoja sängiks nimetatakse Peatskivi küla juures asuvat sängilaadset küngast, mis on pikliku kujuga ja ühest otsast kõrgem kui teisest, sest siin olevat Kalevipoeg kunagi maganud.

Kalevipoja säng

Kalevipoja sängiks nimetatakse Peatskivi küla juures asuvat sängilaadset küngast, mis on pikliku kujuga ja ühest otsast kõrgem kui teisest, sest siin olevat Kalevipoeg kunagi maganud.

Alatskivi loss

Peipsi veerel Alatskivi järve ääres asuvat Alatskivi mõisa mainitakse arhiivides esmakordselt 1601. aastal. Mitmeid omanikke vahetanud mõis läks Nolckenite valdusse 1870. aastal. Alatskivi uus mõisaproua polnud nõus elama ühekorruselises mõisakökatsis ja nii ehitas mitte eriti jõukas parun Nolcken oma perele sugulaste raha toel lossi.

Alatskivi loss

Peipsi veerel Alatskivi järve ääres asuvat Alatskivi mõisa mainitakse arhiivides esmakordselt 1601. aastal. Mitmeid omanikke vahetanud mõis läks Nolckenite valdusse 1870. aastal. Alatskivi uus mõisaproua polnud nõus elama ühekorruselises mõisakökatsis ja nii ehitas mitte eriti jõukas parun Nolcken oma perele sugulaste raha toel lossi.

Liivi Muuseum

„Kui seda metsa ees ei oleks“. Juhan Liivi, traagilise elusaatusega eesti kirjaniku, kasvuaastad möödusid Alatskivi ümbruses. Tema suurimaks unistuseks oli Peipsi, mis paistis tema kodukohas kaugelt metsa tagant.

Liivi Muuseum

„Kui seda metsa ees ei oleks“. Juhan Liivi, traagilise elusaatusega eesti kirjaniku, kasvuaastad möödusid Alatskivi ümbruses. Tema suurimaks unistuseks oli Peipsi, mis paistis tema kodukohas kaugelt metsa tagant.

Varnja palvela

Esimene vanausuliste palvemaja, mis oli puidust, õnnistati Varnjas juba aastal 1785.
20. sajandi alguseks oli palvemaja aga lagunemise äärel ning kohaliku ehitusettevõtja Saveli Fomini algatusel koguti annetusi uue palvela ehitamiseks. Ehitusmeister Wilhelm Schilling tegi 1902. aastal uue telliskividest palvela projekti. Kohalike talupoegade ühisel jõul ehitatud palvela õnnistati 15. juunil 1903. Palvemaja ehitati parvedele, sest hoonealune pinnas oli nõrga kandvusega. Palvemaja uhkus on viierealine 84 pühapildist koosnev ikonostaas, mille maalis Gavriil Frolovi (kõigi aegade tuntuim Eestis elanud vanausuline ikoonimaalija) õpilane Filipp Mõznikov koos abilistega.

Varnja palvela

Esimene vanausuliste palvemaja, mis oli puidust, õnnistati Varnjas juba aastal 1785.
20. sajandi alguseks oli palvemaja aga lagunemise äärel ning kohaliku ehitusettevõtja Saveli Fomini algatusel koguti annetusi uue palvela ehitamiseks. Ehitusmeister Wilhelm Schilling tegi 1902. aastal uue telliskividest palvela projekti. Kohalike talupoegade ühisel jõul ehitatud palvela õnnistati 15. juunil 1903. Palvemaja ehitati parvedele, sest hoonealune pinnas oli nõrga kandvusega. Palvemaja uhkus on viierealine 84 pühapildist koosnev ikonostaas, mille maalis Gavriil Frolovi (kõigi aegade tuntuim Eestis elanud vanausuline ikoonimaalija) õpilane Filipp Mõznikov koos abilistega.

Voronja galerii

Voronja galerii on Varnja külas asuv suvegalerii, mille asutasid 2013. aastal Kaili Kask ja Raul Oreškin. Galerii asub siinsele külale iseloomulikus kalurimajas, kus ühe katuse all on nii elamisosa kui paadikuur. Galerii on kohandatud tüüpilise vanausuliste elamu paadikuuri, kus igaks suveks avatakse uus näitus. Enamasti jätkub näitus ka maja taga asuvas õues. 2019. aasta suvel on võimalik nautida juba VI Voronja suvenäitust „Wanderlust“.

Voronja galerii

Voronja galerii on Varnja külas asuv suvegalerii, mille asutasid 2013. aastal Kaili Kask ja Raul Oreškin. Galerii asub siinsele külale iseloomulikus kalurimajas, kus ühe katuse all on nii elamisosa kui paadikuur. Galerii on kohandatud tüüpilise vanausuliste elamu paadikuuri, kus igaks suveks avatakse uus näitus. Enamasti jätkub näitus ka maja taga asuvas õues. 2019. aasta suvel on võimalik nautida juba VI Voronja suvenäitust „Wanderlust“.

Nina Jumalaema Kaitsmise kirik

Õigeusu pühakoja avamine Nina külas oli seotud vanausuliste laia levikuga Peipsi järve kaldal Mustvee ja Kallaste kandis. Vene elanikkond ilmus siiakanti 17. sajandi lõpul. Pühima Sinodi määrusega 21. jaanuarist 1824 avati Nina külas kui Peipsi-äärse piirkonna keskuses õigeusu kogudus ning anti luba kirikuehitusega algust teha. Sinodi ülemprokuröri Nina küla kirikuehitust puudutava ettekande servale kirjutas keiser Aleksander I resolutsiooni: “Nii olgu. Aleksander”.

Nina Jumalaema Kaitsmise kirik

Õigeusu pühakoja avamine Nina külas oli seotud vanausuliste laia levikuga Peipsi järve kaldal Mustvee ja Kallaste kandis. Vene elanikkond ilmus siiakanti 17. sajandi lõpul. Pühima Sinodi määrusega 21. jaanuarist 1824 avati Nina külas kui Peipsi-äärse piirkonna keskuses õigeusu kogudus ning anti luba kirikuehitusega algust teha. Sinodi ülemprokuröri Nina küla kirikuehitust puudutava ettekande servale kirjutas keiser Aleksander I resolutsiooni: “Nii olgu. Aleksander”.

Kallaste punase liivakivi paljand

Kallaste linn on alguse saanud 1720. aastal Venemaalt põgenenud vanausulistest, kes rajasid siia asula Krasnõje Gorõ (Punased Mäed), mida on mainitud ka tsaariaegseis dokumentides. Sellise nime sai asula 11 meetri kõrguse ja 7 meetri laiuse punase liivakivikalju järgi. Muuseas, 2005. aastal saatis Kallaste linnavolikogu tollasele regionaalministrile taotluse, millega linn tahtis rööpnimena kasutusele võtta Krasnõje Gorõ, kuid taotlus lükati tagasi.

Kallaste punase liivakivi paljand

Kallaste linn on alguse saanud 1720. aastal Venemaalt põgenenud vanausulistest, kes rajasid siia asula Krasnõje Gorõ (Punased Mäed), mida on mainitud ka tsaariaegseis dokumentides. Sellise nime sai asula 11 meetri kõrguse ja 7 meetri laiuse punase liivakivikalju järgi. Muuseas, 2005. aastal saatis Kallaste linnavolikogu tollasele regionaalministrile taotluse, millega linn tahtis rööpnimena kasutusele võtta Krasnõje Gorõ, kuid taotlus lükati tagasi.

Kadrina mõis

Jõgevamaal, kolme kilomeetri kaugusel Peipsi järvest asuv Kadrina mõis (saksa keeles Hohensee, aastani 1862 Catharinenhof) oli rüütlimõis Kodavere kihelkonnas Tartumaal. Kadrina mõis sündis 1791. aastal, mil Ranna mõisa omanik eraldas oma mõisast kaks küla ning müüs need ära Catharinenhof’i nime all. Mõisa nimi võeti eestlaste seas tarvitusele Katharina tavalise muganduse kujul: Kadrina. See nimi jäi püsima ka pärast seda, kui mõisat hakati alates 1862. aastast kutsuma saksa keeles Hohensee.

Kadrina mõis

Jõgevamaal, kolme kilomeetri kaugusel Peipsi järvest asuv Kadrina mõis (saksa keeles Hohensee, aastani 1862 Catharinenhof) oli rüütlimõis Kodavere kihelkonnas Tartumaal. Kadrina mõis sündis 1791. aastal, mil Ranna mõisa omanik eraldas oma mõisast kaks küla ning müüs need ära Catharinenhof’i nime all. Mõisa nimi võeti eestlaste seas tarvitusele Katharina tavalise muganduse kujul: Kadrina. See nimi jäi püsima ka pärast seda, kui mõisat hakati alates 1862. aastast kutsuma saksa keeles Hohensee.