Next Item Previous Item

Nina Jumalaema Kaitsmise kirik

Õigeusu pühakoja avamine Nina külas oli seotud vanausuliste laia levikuga Peipsi järve kaldal Mustvee ja Kallaste kandis. Vene elanikkond ilmus siiakanti 17. sajandi lõpul. Pühima Sinodi määrusega 21. jaanuarist 1824 avati Nina külas kui Peipsi-äärse piirkonna keskuses õigeusu kogudus ning anti luba kirikuehitusega algust teha. Sinodi ülemprokuröri Nina küla kirikuehitust puudutava ettekande servale kirjutas keiser Aleksander I resolutsiooni: “Nii olgu. Aleksander”.

 

8. aprillil 1824 asetati Jumalaema Kaitse kivikiriku nurgakivi maatükile, mille oli kinkinud kohalik suurmaaomanik paruness Stackelberg, kes annetas ehituseks ka 1000 rubla ja 20 000 tellist. Kiriku projekti töötas välja Pihkva arhitekt Jakobson, ehitust juhtis aga riigikassa vahenditest töödeülem Jefimi Rumbaltsev. Ehitust toetasid ka vabatahtlikud annetajad, kelle hulgast võis leida isegi kohalikke luterlastest mõisnikke, ja see läks maksma peaaegu 35 000 rubla. Kirikut ehitati aastatel 1824 – 1828 ning selle kõrvale kerkis ka preestrimaja. Nina Jumalaema Kaitsmise Kirik pühitseti 5. novembril 1828.

 

Kiriku kahekorruseline peaikonostaas on Eestis harvaesinev vene rokokooelementidega barokk-klassitsisimi stiilinäide (u. 1750-60-ndad aastad). Ikonostaas ei ole ehitatud Nina kirikule, vaid see saadi annetusena Pihkva piiskopkonnast Sentšitsõ küla kirikust. Arvatakse, et ikonostaas võis algselt olla laiem, sest kiriku seintel paiknevad lahtiselt 4 suurt ikonostaasiga sobivat ikooni.

 

20. sajandi algul laiendati pühakoda oluliselt kõrvalaltarite juurdeehituse arvelt. Vasak kõrvalaltar pühitseti 1917. aastal püha piiskop Nikolaose auks ning selle ikonostaasi kirjutas ja paigaldas meister F. Rookso. Parema altari pühitses Käteta Tehtud Pühakuju auks 14. detsembril 1926 Narva ja Irboska ülempiiskop Jevsevi (Grozdov).

 

Pühakoda seisab kaugele järve ulatuval kõrgel neemel, millest tuleneb ka aleviku nimi – Nina –, ning hakkab juba kaugelt silma. See on alati olnud pühaks majakaks meremeestele, kes viibivad rahutu Peipsi järve vetel. Seepärast ongi see pühakoda pärimuse järgi pühendatud ristirahva Jumaliku Eestkostja Kaitsele.