Next Item Previous Item

Ninaküla tulepaak

Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni (218 tulepaaki).

 

Veeteede ameti klassifikatsiooni järgi on Ninakülas tulepaak. Tulepaak on tuletorn, mille nähtavuskaugus on alla 10 meremiili (üks meremiil on 1852 m). Nina raudbetoonist tulepaak on ehitatud aastal 1938. Torni kõrgus on 11 meetrit, tule kõrgus 14 meetrit.

 

Peipsi järvel võib mõnikord talvel tõusta udu – nagu piim. Kaldaäär kaob uduga vaatepiirilt ning hämaruse saabudes ei ulatu sellest läbi ka tuletorni valgusvihk. Räägitakse, et aastaid tagasi aidati uduvangis kalureid nendel puhkudel kirikukellade helistamisega – nii said hädalised aru, kuspool on kallas.

 

Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees. Tuletorne rajatakse selleks, et hoiatada meresõitu takistavate ohtude, näiteks kari või madaliku eest. Tuletornid hõlbustavad ka sissesõitu sadamasse.

 

Tuletorni põhiosad on vundament, torn, rõduga ülaosa ja valgusti ehk latern, mis koosneb valgusallikast ja optikaseadmest. Lisaks võivad udu korral kasutuses olla heli- ja raadiosignaalid.

 

Tuletorni kõrguse valimisel arvestatakse pilvede väikseimat (umbes 100 meetrit) ja lainete suurimat kõrgust (10 – 15 meetrit), sellest lähtudes valitakse tuletorni kõrguseks 10 – 100 m, olenevalt vajalikust nähtavuskaugusest. Tuletorni nähtavus oleneb tuletorni kõrgusest, värvusest ja sellest, kui selgelt ta ümbritsevast taustast eraldub (paremaks eristamiseks ehitatakse tuletornid erinevad, metsa taustal olevad tuletornid värvitakse valgeks, mere taustal olevad musta-valge triibuliseks või punaseks). Valgustusseade peab tagama, et öösel paistaks tuli niisama kaugele kui päeval paistab torn.

 

Enamikes tuletornides töötab valgusti harilikult päikese loojangust tõusuni. Mõnes tuletornis on pidevalt, mõnes perioodiliselt valgustav (plinkiv, pöörlev, varjutav, kombineeritud) tuli. Paljudes tuletornides on latern jaotatud sektoreiks, nii et ohutus sihis paistab valge, sellest kõrvalekaldumisel roheline või punane tuli. Tänapäeval on majakad üldiselt automatiseeritud. Automaatika abil ei lasta valgust pidevalt, ühtlase joana, vaid sinna sisse tehakse pause, nii et valgusjuga meenutab pisut triipkoodi. Lähestikku paiknevatel majakatel on see muster alati erinev ja selle järgi saab majakaid eristada.

 

Vanimad tuletornid ehitati kivist. Eesti esimesed tuletornid tehti enamasti puidust. 20. sajandi algul ehitati raud- ja kivibetoontuletorne. Torni põiklõige tehakse harilikult ümmargune, sest siis on tuulesurve väikseim.

 

Meresõitu hõlbustavaid märgutulesid põletati Ateenas juba 5. sajandil eKr. Kui Ptolemaioste ajal tihenes laevaliiklus Aleksandria lähistel sedavõrd, et öinegi liiklus muutus tihedaks, jäi märgutuledest väheks ja vaja oli tuletorni. Rajati Pharose tuletorn, mis oli üks seitsmest maailmaimest. Selle tipus põles lahtine haotuli. Pharose tuletorn hävis 14. sajandil maavärinas.

 

Töötavate tuletornide arv maailmas on hakanud vähenema suurte hoolduskulude tõttu. Neid asendavad laevadel olevad moodsad navigeerimise abivahendid.