Next Item Previous Item

Foto: Amadvr (CC BY-SA 3.0 ee)

Oluline info:

NB! Piirkonnas on levi nõrk kõigil mobiilioperaatoritel ning oleme saanud tagasisidet, et mängimine on selles punktis mõnedel mängijatel ebaõnnestunud. Mängu korraldajatena ei saa me levi kahjuks parandada, seega palume arvestada võimalusega, et kohale minnes võib punkt jääda läbimata.

  • Mängimist alusta Norra allikajärve juurest!
  • Norra allikate juurde rajatud matkaradadel tohib jalutada ainult ettevalmistatud rajal, sest pinnas on seal tallamisõrn.
  • Veerohkel perioodil tuleks kanda niiskuskindlaid jalanõusid.
  • Allikaid võib vaadelda igal aastaajal, kuid talvel autoga liigeldes tuleb olla ettevaatlik – metsa vahel asuv teelõik võib olla jäine.
  • Infot Järvamaal asuvate Norra allikate matkaradade kohta: www.loodusegakoos.ee/kuhuminna

Norra allikad

Endla looduskaitseala pärliteks peetakse selle lääneosas, Norra mõisa ümbruses, asuvaid puhtaveelisi allikaid; nende hulgas on Eesti kõige sügavamad ja veerohkemad allikad. Eestimaisel Norral ei ole siiski midagi pistmist Skandinaavia trollidemaaga. Mõis ja kunagine küla on saanud oma nime hoopis seal üle saja aasta valitsenud Knorringite suguvõsa nime järgi.

 

Pandivere kõrgustiku lõunanõlva soostunud tasandikul avanevad Norra-Oostriku allikad on Eesti ühed tihedamalt kokku koondunud allikad: siin asub kokku 11 allikarühma ligi 40 allikaga. Õhukese pinnakatte all lõhelises lubjakivis peitub niivõrd palju veesooni, et ükskõik kus kopa maasse löömine võib tekitada uue allika. Kolmekümne ruutkilomeetri suurusel alal avaneb allikaid ka jõgede, ojade ja kraavide põhjas, mõni pisem veesoon immitseb salamisi samblavaibas. Allikate veerohkus sõltub ilmastikuoludest ja aastaajast. Veerikkal ajal on pisiallikaid rohkem, põuaperioodil vähem. Mitmed neist allikatest kuuluvad Eesti veerikkaimate hulka ning annavad alguse selgeveelistele ojadele ja jõgedele.

 

Omaaegse mõisa pargikompleksi üks kandev osa oli ülespaisutatud allikajärv – Norra allikajärv. Rahvasuu teab rääkida, et vanasti olnud Norra allikas suure kivi all vangis. Kui külamehed kivi mõisa keldri ehitamiseks paigast nihutasid, pääsenud vesi valla ning tekkis Norra allikajärv. 1930ndatel tehtud mõõtmised näitasid, et Norra allikajärvest voolab läbi 360 liitrit ehk 36 ämbrit vett sekundis (!) ning see kuulutati Eesti veerohkeimaks. Allikajärv on värviküllane ja kaunis, sellele annavad kõrvuti tooni rohelised vetikad ning allikate türkiisjas värv järve põhjas, paikades, kust vesi vaikselt pulbitsedes välja keerleb.

 

Norra allikajärve on inimkäed ajaloos palju ümber kujundanud. Knorringid paisutasid tiiki ja rajasid mõisaparki kanaleid ning saarekesi, nõukogude võim jällegi kuivendas järve. Üheksakümnendatel puhastas uus omanik omakorda järve põhja ja kindlustas kaldaid maakividega. 1970. aastate algupoole maaparandustööd mõjusid Norra allikatele laastavalt. Suur allikajärv mõisa juures jäi nende tööde järel üsna veevaeseks.

 

Norra mõisast umbes 1,5 km lõuna poole, Jõeküla tee ääres, on Oostriku allikad. Mitu lähestikku paiknevat allikat moodustavad seal ka tiigi. Siit voolab sekundis läbi üle saja liitri vett.

 

Oostriku allikatest üle tee asub Valtri allikakaev. Rahvasuu teab rääkida, et „omal aal, kui saarlased siinmail kraavisid kaevand, sattund need kõva veesoone peale, vesi lennand puude latvadeni välja ja ujutand kõik ümberkaudsed maad üle. Siis antud Norra mõisast kõva käsk, et allikas tuleb liivakottidega ää matta. Saandki mehed selle moega vee maha, aga üks mees olla kottide alla ää uppund. Selle mehe nimi old Valter ja tema järgi saandki allikas nime.”

 

Valtri kaevu kohta on veel teisigi ütlemisi. Vanasti räägiti, et selle allika veel on tervendav toime. Küll pidi haigetele silmadele raviks olema ja küll pidi seespidiselt head tegema. Seepärast käidigi õige kauge maa tagant Valtri kaevust pudelite ja mannergutega joogivett võtmas. Metskonna mehed, va irvhambad, rääkisid jälle, kuidas nemad olla näinud, kui üks jalgrattaga pealinna mees käinud oma taguotsa Valtri kaevus leotamas. Pärast seda polnud tükk aega pudeliga veevõtjaid näha olnud.

 

Kesk ürgset reservaati, kus viimaste aastakümnete jooksul pole mingit majandustegevust olnud, asub Sopa allikas. See on Eesti ja tõenäoliselt ka kogu Baltikumi sügavaim allikalehter (4,8 m). Väidetavalt on puhtaveeline allikas nime saanud kunagise Sopa talu järgi. Seal on veetõus karstilahest nii võimas, et paneb veepinna lausa kummuma. Ligi 5 meetri sügavuse allika serval seistes ei oska veega täidetud augu mõõtmeid aimatagi. Läbipaistvas vees tunduvad allikas turritavad puutüved käeulatuses olevat – ent tegelikult on need ürgvanad puud mitme meetri sügavusel.

 

Maaparandustööd muutsid küll oluliselt looduslike allikate režiime, ent tekitasid külastajate rõõmuks Norra allikarühma noorima liikme – Purskava allika. Purskav allikas on tegelikult lahti jäetud geoloogiline puurauk, mis jääb Oostriku jõe vana sängi ja silla ehituse jaoks kaevatud uue jõesängi vahele. Siia  on rajatud ka lõkkekoht ja pikniku pidamiseks varjualune. Puuraugu puurimise ajal möödunud sajandi seitsmekümnendate aastate alguses olla vesi pursanud ligemale meetri kõrgusele. Tänapäevaks on vee jõud raugenud, kuid allikas pakub endiselt silmailu ning puhast, kargelt külma ja heamaitselist vett.

 

Matkaselli juhatavad huvitavamate allikate juurde viidad ja infotahvlid, nii leiab veelätted üles ka esimest korda Norrasse sattunu. Oostriku allika ja teiste populaarsemate lätete servadele on rajatud platvormid. Loogiline alguspunkt Norra allikatega tutvumiseks on Norra mõis, mille vahetus naabruses paikneb poolehektarine veekogu – Norra allikajärv.