Next Item Previous Item

Foto: Janek Varblas

Oluline info

  • Muuseum on suletud kuni sügiseni 2018, seoses muuseumi rekonstrueerimise ning uue külastuskeskuse ehitamisega
  • Küsimustele vastamiseks ei pea muuseumisse sisenema.
  • Kodulehekülg: http://www.palmuseum.ee/esileht

Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum

„Kui Arno isaga koolimajja jõudis …“

 

16.sajand. Talurahva haridusele hakati tähelepanu pöörama alles pärast reformatsiooni, sest luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni. Seega tekkis vajadus rahvakoolide järele. Esialgu oli talurahva lugema õpetamine pikka aega köstrite õlgadel, kes õpetasid talupoegadele katekismust ja kirikulaulu.

 

17.sajand. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema sajandi teisel kolmandikul. Sajandi lõpuks oli talurahvakoole rajatud juba üle terve Eestis ning koolmeistreid tasustati kindlatel alustel.

 

18.sajandi teisel poolel tehti esimesi katseid üldise koolikohustuse kehtestamiseks. Kujunes välja rahvakoolide võrk. Koolmeistriamet, kui seadusega ettenähtud elukutse, tõusis au sisse. 18.sajandi lõpuks hakkasid paiguti koolis käima ka tütarlapsed. Toimus murrang ka koduõpetuses: lapsi hakkasid lugema õpetama peamiselt emad. Pilt ketravast naisest, kelle kõrval tähti kokkuveeriv laps, muutus tavaliseks.

 

19.sajandi alguses tekkisid maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid – nn kihelkonnakoolid –, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu; lugeda pidi sellesse kooli astuja juba enne oskama. 1874. aastast alates tuli Liivimaa kihelkonnakoolides õpetada usuõpetust, emakeelt, saksa keelt, vene keelt, arvutamist, ajalugu, geograafiat, loodusõpetust, joonistamist, laulmist, võimlemist ja aiatööd. Kihelkonnakoolide õppekeeleks oli eesti keel, kuid venestamisreformidega aastatel 1887–1892 muudeti õppetöö venekeelseks. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja õppetöödeks kasutatavatest ruumidest. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud. Seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, alles pärast rehepeksu.

 

1881. aasta rahvaloenduse andmeil oskas Eestimaa elanikest lugeda 94% ning lugeda ja kirjutada 48%. Enamiku maalaste haridus piirdus siiski külakooliga, kihelkonnakoolihariduse omandas neist umbes 4%. Kihelkonnakooli lõpetajate tähendus rahvahariduses oli aga määratult suurem, sest just nemad hakkasid sageli õpetama külakoolides ja kodudes.

 

1973. aastal ehitatud koolihoones tutvustab Palamuse Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum 19.sajandi lõpu kihelkonnakooli elu läbi Oskar Lutsu „Kevade“.