Next Item Previous Item

Oluline info:

Enne looduskaitseala külastamist tutvu seal liikumise reeglitega. Padakõrve matkarada:
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala/padakorve-matkarada-3-6-km

Padakõrve looduskaitseala

Padakõrve looduskaitseala on loodud mõhnastiku kaitseks. Samuti on kaitse all erinevad metsade kasvukohatüübid. Veel kuuluvad Padakõrve loodusväärtuste nimistusse metsisemängud, konnakotka pesapaigad, sood, ürgorud ja palju muud.

 

Kaitseala linnustik on väga rikkalik: siin on registreeritud üle 60 linnuliigi. Teiste seas elutsevad looduskaitsealal väike konnakotkas, siniraag, valgeselg-kirjurähn, kassikakk ja metsis. Haruldasimad linnud on väike-konnakotkad ja Eestis vähearvukad õõnetuvid.

 

Padakõrves kasvavate haruldaste taimedena nimetatakse muu hulgas sulgjat õhikut, roomavat öövilget, kahkjaspunast sõrmkäppa, vööthuul-sõrmkäppa ja harilikku käoraamatut.

 

Seenerariteetide hulka kuuluvad roostetorikud ja haava-tuletaelikud.

 

Kinnitamata andmeil esineb Padakõrve looduskaitsealal lendorav.

 

Loomastikust väärivad kaitset aga laanekuklased. Metsakuklased on olnud Eestis looduskaitse all alates 1958. aastast. On loodud kaks metsakuklaste kaitseala – Alatskivi-Padakõrve ja Akste. Padakõrve kaitseala loodi 1964. aastal ja see oli tollal kogu NSV Liidu esimene sipelgakaitseala. Eestis elavad metsakuklaste neljast liigist kolm (ühed neist on laanekuklased) ning kõik need on Euroopa punase raamatu ohustatud liikide nimekirjas. Padakõrve kaitsealal on Eesti suurim laanekuklaste asurkond.

 

Padakõrve laanekuklased paistavad silma oma üüratute pesakuhilatega. Suurimate kuhilate kõrgus küünib kuni 1,8 ja põhja diameeter kuni 4 meetrini. Mitte kuskil Euroopas ei ole nii väiksel alal koos nii palju suuri sipelgate pesakuhilaid kui Padakõrvel. Sipelgate pesi ei ole detailselt üle loetud, kuid hinnanguliselt võib neid olla 2500 – 3000.

 

Laanekuklased on sotsiaalse evolutsiooni seisukohalt kõige kõrgemale tasemele jõudnud sipelgad. Nad elavad tõeliselt sotsiaalset elu ja suhtlevad omavahel. Laanekuklaste üksikud pesad moodustavad kolooniaid, mis omakorda kuuluvad föderatsiooni.