Next Item Previous Item

Oluline info:

NB! Tegemist on eravaldusega! Majja sisenemine ning vara kahjustamine pole lubatud!

Tähemaa külapood

Tähemaa külas endise Allika talu elumajas tegutses ligi 40 aasta jooksul külapood.

 

Allika talu ajalugu ei ole võrreldes paljude teiste põlistaludega väga pikk. Talu on esmakordselt märgitud alles Kavastu mõisa kaardil, mis koostati 19. sajandi teisel poolel.

 

1932. aastal esitas Allika talu peremees Märt Viira Eesti Maapangale 2000 krooni suuruse laenu sooviavalduse Allika nr 71 tallu puust sindlikatusega elumaja ehituseks. Vana elumaja kohta kirjeldab Märt Viira laenuavalduses: Wana elumaja on täiesti kaela kukkumas, millepärast uue ehitamine on hädatarvilik.

 

29.09.1932 saatis Märt Viira maapanga juhatusele teatise, kus kirjutas: Et minul praegust ehitus käimas ja omal jõul ei jõua ehitust elamiskõlbulikuks teha vanas majas elamine aga külma tulekul võimata, palun Teie korraldust et laenu määramine võimalikult kohe teostataks; eitaval korral jään ma talveks täiesti peavarjuta, sest ka erapankadest ei saa raha ehituse lõpuleviimiseks.
Paraku otsustas maapanga juhatus Allika talule uue elumaja ehituse lõpetamiseks siiski laenu mitte anda.

 

1939. aasta põllumajandusloenduse talundilehe järgi oli Allika talul maad 63,16 ha, sellest alalist põllumaad 36,13 ha, looduslikku heinamaad 19 ha, looduslikku karjamaad 4,06 ha, metsamaad 2,63 ha ja muud maad 1,34 ha. Talus kasvatati tali- ja suvirukist, suvinisu, otra, kaera, segavilja ning toiduhernest, ristikheina, kartulit, söödajuurikaid, lina ning köögivilja. Põldudel kasutati sõnniku kõrval ka kunstväetist. Talus kasvas muuhulgas toona maapiirkondades pigem veel haruldane tomat. Talul oli viljapuuaed ja kaks mesilasperet. Allikal oli kaks elumaja: üks seitsme ruumiga (ehitatud 1933. aastal), ja teine kahe ruumiga (ehitatud 1895. aastal). Uus elumaja asus majandushoonetest eraldi, see oli sindlikatusega ja väljastpoolt värvimata. Talu laut oli valminud 1890. aastal ning selles oli veevärk. Talul oli olemas viljakuivati, puhassigala ja kanala. Taluhooneid oli toona ühtekokku kaheksa. Talu palgalised elasid omaette elumajas ja eluruumides.

 

Talu viimane peremees Karl Muna arreteeriti 1945. aastal ja saadeti Venemaale vangilaagrisse. Tema vara konfiskeeriti.

 

Alates 1953. aastast tegutses Allika talu elumajas Tähemaa kauplus. Aastakümnete jooksul oli pood tõeline kogukonnakeskus, kus inimesed ei käinud mitte ainult poes, vaid ka üksteisega suhtlemas. Põlised külaelanikud mäletavad siiani, kuidas inimesed tulid poe juurde juba tund aega varem enne kaubaauto saabumist, et saaks uudiseid vahetada. Kauplusemajas olid lisaks poeruumidele veel ka eluruumid. Kunagise talu elumaja siseruumides on palju muudatusi tehtud ning algupärast on vähe säilinud. Alles on näiteks algupärane mitme lõõriga ahi, mis küttis soojaks 4 ruumi.

 

Külapood suleti 1990ndate aastate algul, mil õigusvastaselt võõrandatud vara tagastati kunagiste omanike järeltulijatele. Pärast seda on Allika talu mitmel korral vahetanud omanikku. Allika talu praeguse perenaise sooviks on taaselustada küla kogukond läbi mitmete ettevõtmiste. Kunagise külapoe juures on peetud mõned rahvaüritused: koristamistalgud, Tähemaa küla laste loovuslaager, Ariadne kontsert 2017. aastal ning üheks õhtuks avati isegi Tähemaa Vareme Resto, kus sai nautida õhtusööki mõrvamüsteeriumi taustal.