Next Item Previous Item

Foto: Abrget47j (CC BY-SA 3.0)

Tamme-Lauri tamm

Eesti jämedaim ja võimsaim puu asub Võrumaal Urvaste kihelkonnas. See on Tamme-Lauri tamm või rahvakeeli lihtsalt Tamme Lauri, kel kõrgust 17 meetrit ja vanust võib-olla 700 aasta ringis. Iseäralik puu pole vanusele vaatamata surnud, vaid jätkab haljendamist ja ehk kasvamistki. 1939. aastal võeti tamm looduskaitse alla.

 

Puu saamisest räägib rahvajutt järgmist. Kui rootslased Eestist lahkuma hakkasid, lõi Rootsi kuningas Karl XII reeaisa praeguse Urvaste vallamaja lähedusse (vallamajast umbes 500 meetrit loode suunas) püsti, millest kasvas tamm. Tamm kasvab veel praegugi sääl kohal, on jäme ja paljude okstega.

 

On selge, et 18. sajandi algul Eestis viibinud Karl XII ei saanud olla nii vana puu istutaja. Sarnast muistendit võib kuulda õige mitme Eestis kasvava vana ja võimsa puu kohta. Küll aga on muistend tahtnud tähelepanu juhtida puu erilisele staatusele, et teda sellega meeles hoida, vääristada ja nii ka kaitsta.

 

Tamme-Lauri tamm olla oma nime saanud tulejumal Lauritsa järgi, kes tammes elavat ja ümbruskonna taludele õnnetust ja kurja, kuid vahel ka head saatvat. Puule ja selles elavale vaimule on tõenäoliselt ka ohverdatud, et läbisaamist ja ohutut elu kinnitada. Tamme lähedal olevat talu kutsutakse samuti Tamme-Lauriks. Rahvasuust on üles tähendatud selline võrukeelne lugu:

Tamme seen arvatas elävät vaim, kes saat ümbruskonda õnnetust ja kurja, kuid vahel ka hääd. Temä seen om päämiselt tulevaim ning tä om Urvaste koolimaia jõba mitu kõrda palutanu. Nimi on tulnudki sõnast Laurits – tulejumal. Ka tamme lähedal olevat talu om nakatu kutsuma Tamme-Lauriks.

 

1969. aastal võeti rekordtamme kallal ette põhjalik remont. Sajanditega oli tüvi seest õõnsaks pehkinud. Oli karta, et varsti ei jaksa õhuke tüvesein kogukat võra enam kanda ja puu võib suuremas tormis variseda. Tüve sisemusest veeti välja kaks autokoormat kõdu ja prahti. Õõnsusesse, kuhu mahtunuks viis inimest ümber väikese laua näiteks kohvi jooma, ehitati tellistest, raudarmatuurist ja betoonist kunstsüdamik. See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama. Vanad oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti metallvõrguga lindude eest, et nad sinna pesa ei saaks rajada. Tüve hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse kunstsüdamikku parandama. Ehitusjäljed peideti nii oskuslikult, et vaid asjasse pühendatu oskab neid märgata.

 

Tamme-Lauri tamme sisse on korduvalt välk löönud; seda tõendavad mitmed ülalt alla ulatuvad kinnikasvanud lõhed puu tüves. Enam aga pikne seda puud ei ohusta, sest tema võrasse on nüüd peidetud piksevarras.