Next Item Previous Item

Foto: Janno Loide (CC BY-SA 4.0)

Oluline info

  • Mängimist alusta Tiigi-Piima-Ravila-Nooruse tänava nurgalt!
  • Ole valmis, et ühe ülesande täitmiseks tuleb teha 3 km pikkune kerge jalutuskäik mööda terviserada.

Tikste ürgorg

Valgamaa üks kaunimaid ürgorgusid on mandriliustikutekkeline Tikste ürgorg, mis asub Tõrva linna lääneserval. Oru põhjas lookleb Pokardi ehk Tikste oja. Järsuveereline, kohati lausa kuristikuline ürgorg saab alguse Helme kirikumõisa alt ja suubub Tõrva linna keskuse kohal linna läbivasse Õhne jõe ürgorgu. Tikste ürgoru pikkus on umbes 2,5 km ja laius 150 – 250 meetrit. Suudmeosas ulatub oru sügavus 15 meetrini. Pokardi oja läbib kaht tehislikku paisjärve, millest üks asub kohe oru põhjas. Ürgoru lääneserval asub endine Helme Sanatoorne Internaatkool, mille ehitamisel peeti silmas just tollast oru looduskaunist ja saastevaba õhkkonda. Paraku saastas internaatkool omal ajal Tikste veski paisjärve ja Pokardi oja heitveega.

 

Piki oja vasakkallast kulges linlaste kirikutee ja kunagi oli Pokardi paisjärve kallas kohalike seas populaarne mai- ja jaanitule toimumispaik.

 

Ürgoru põhja ja veeri katab kõrge kuusemets, mille vanus on 60-120 aastat. Läbi parkmetsa kulgevad teerajad, mis korduvalt ületavad moreenkünkaid ja oru põhjas looklevat oja, mööduvad devoni liivakivipaljanditest ja mitmest allikast. Orus võib kokku lugeda kümmekond paljandit või nende jäänukit. Suurim neist on ligikaudu 10 m lai ja 5 m kõrge. Endise Helme Sanatoorse Internaatkooli lähedal asub Pokardi koobas, mille suue on kinni varisenud, kuid enne 1940. aastat oli see olnud laia avaga ja saunasuurune, tagaseinast olevat läinud edasi madal käik Helme kantsi. Pokardi paisjärvest veidi allavoolu paljandub liivakivi umbes 3 m kõrguselt. Ka seal on põhjavesi liivakivisse pisikese koopa uuristanud. Kohalikud elanikud hooldavad selle allika ümbrust, sest käivad sealt vett toomas. Rahvasuu kutsub allikat Silmaallikaks.

 

Tikste maastikukaitsealal pesitseb ligi 40 liiki linde, nagu näiteks sinikael-part, raudkull, kodukakk, jäälind, musträhn, suurkirju-rähn, punarind, ööbik jne. Lisaks on kaitseala oluliseks toitumisalaks veel rohkem kui  30 linnuliigile.

 

Ojas ja paisjärvedes elutsesid kunagi arvukad jõeforelli ja ojasilma populatsioonid, mis inimtegevuse tulemusel on nüüdseks pea täielikult kadunud. Orus ja seda katvas metsas elavad rebased, jänesed, tuhkrud, nirgid, oravad, vesirotid ja koprad.