Next Item Previous Item

Treppoja astangud

Treppoja astangud on üks Eesti kauneimaid ja tuntumaid joastikke.

 

Kokkuleppeliseks kõrguseks, millest alates veelangu hakatakse Eestis joaks nimetama, on 1 meeter. Joastiku puhul on kõrguseks 1,5 meetrit. Läbi terve Läänemere ulatuval Balti klindil on neile tingimustele vastavaid veelange 32, neist 29 asuvad Põhja-Eesti klindil. Enamik jugasid kukub ühelt astangult, nagu näiteks Jägala ja Keila joad. Mõni juga langeb mööda mitut astangut ja moodustab joastiku ehk kaskaadi. Selline on ka Treppoja joastik.  

 

Treppoja astangud on rohkem kui 150 meetrit pikad ja nende laius kõigub 5 ja 15 meetri vahel. Selle maa-ala ulatuses on joal kuus kuni 1,5 meetri kõrgust astangut. Kõrguste vahe oja sängis tervikuna on 5,56 meetrit. Treppoja joastik on võrreldes teiste suuremate Põhja-Eesti jugadega hulga noorem ja ilmselt on see üheks põhjuseks, miks joastik ei ole endale kujundanud kanjonorgu. Lisaks vanusele on joasängi kujundamisel oluline roll ka joast läbivoolaval veehulgal – Treppoja jõel on see parajalt väike, et joaorg suuresti muutumatuks jätta.

 

Müstiline ja puutumatu loodusega Treppoja on inspireerinud mitmeid filmitegijaid. 1992. aastal filmiti siin uurimusfilm „Eesti näkid“ doktor Enn Vetemaa märkmeraamatute põhjal. Režissöör Illis Vetsi film uurib Eesti näkirahvast – kes on need õrnad ja naiselikult võluvad olendid looduses ning meid ümbritsevas igapäevaelus? On nad üldse olemas? Filmi keskne jutustaja on naiadoloogia professor, kes jagab oma teadmisi, viib meid naiadoloogia ajalukku ja tutvustab põhilisi näkiliike.

 

Samuti on Treppojal üles võetud vanamuusikaansambli Hortus Musicus muusikafilm „Kann allikal“ (1988).

 

1960. aastatel alustati Treppoja ümbrusesse mitmete suvilakooperatiivide ehitamist. Kui veidi pikem jalutuskäik ette võtta, siis leiab sealt kandist põnevaid suvilate tüüpprojektide näiteid nii 1960. aastatest kui ka hilisemast perioodist.

 

Ainulaadne Treppoja kaskaad, omataoliste hulgas Eesti suurim, on looduskaitse all. Kuigi Treppoja maaliline keskkond pakub rõõmu silmale ja hingele aastaringselt, on see kõige kaunim talvel või kevadise suurvee ajal.