Next Item Previous Item

Välgi metsad

Välgi looduskaitseala moodustati 2006. aastal looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku elupaigatüüpide, liikide elupaikade ning sealkandis esinevate haruldaste ja ohustatud liikide kaitseks.

 

Välgi looduskaitseala on jagatud kolmeks sihtkaitsevööndiks, sest kaitse-eeskirjaga lubatud tööd on vastavalt liikide elupaiganõuetele ja pesitsusaegadele erinevad.

 

Välgil on valitsev mets, millesse siin-seal peituvad väikesed külad ja üksikpered. Kohati esineb ka vahelduva reljeefiga kuplistikke, nagu Selgise mäed, mis ulatuvad 107 m üle mere pinna. Need liivase koostisega kõrgendikud, mis enamasti on metsaga kaetud, on tekkinud mandrijää sulamisel ja kuuluvad nn mõhnastike hulka.

 

Välgi looduskaitseala eesmärk on vanade loodusmetsade, siirdesoo- ja rabametsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rohunditerikaste kuusikute ning kaitsealuste linnuliikide kaitse.
Kaitsealused linnuliigid on näiteks metsis ja must-toonekurg.

 

Välgi etnosemiootik Valdur Mikita on kirjutanud: „Välgi metsad on läinud Eesti kultuurilukku sellega, et siin läks hulluks Juhan Liiv.“

 

Ma kõndisin metsa poole
Juhan Liiv

Ma kõndisin metsa poole,
kus vaiklik üksildus;
siin leidus mu nukker süda:
mu noorus ja armastus.

Ma kõndisin välja pääle
ja üle kirikutee.
Siit rahvas sõitis mööda,
Mull’ haiget tegi see.

Siin tuli ta mu meelde —
otstarbeta elu ja töö:
kuis kurbtus köitnud mu keele
kuis raugemata on öö!

Ma astusin mäe pääle,
kust näha võis edasi:
sääl muistne aeg tuli meelde
ja lossid tagasi.

Sääl muistne aeg tuli meelde,
sest kõigest paisus aim.
Sest silmad langesid märjaks
ja õieti kurvaks läks vaim.

Sa mine kuhu tahad,
sul ikka varemed ees,
nii metsas, mäel, väljal,
sa ikka nende sees!