Next Item Previous Item

Vara Mõisapark ja allee koos renoveertud mõisaaidaga

Vara külast on esmateated aastast 1496 (Warrol). Vara rüütlimõis oli olemas juba keskajal – 16. sajandil kuulus ta Zoegedele. 17. sajandil oli mõis von Tiesenhausenite ning hiljem von Wrangellide omanduses. Alates 1836. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Siversitele. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Paul von Sivers. Pärast võõrandamist töötas mõisa peahoones mõnda aega kool.

 

Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone ehitati von Wrangellide ajal 1809. aastal. Hoonel oli kõrge poolkelpkatus. Parempoolne hoone ots oli ühekorruseline, kus paiknes peasissepääs. Seega oli Vara üks väheseid Eesti mõisaid, mille sissepääs asus otsas. Mõisa peahoone jäi 1980ndatel aastatel tühjaks ning hakkas tasapisi varisema. Põhjuseks polnud mitte katkine katus, vaid ebaühtlane müüriladu ja kõikuva kvaliteediga tellised, mis viisid lõppkokkuvõttes suuremahuliste varinguteni. 1999. aastal oli hoonest püsti veel enamik müüre ning suur osa katust. Praeguseks on järel vaid vormitu rusuhunnik väheldaste müürijuppidega.

 

Mõisasüdamega oli seotud kolm sihiteed. 2,5 kilomeetri pikkune sirge sihitee viis Tartu–Alatskivi (–Kodavere) maanteelt mõisasüdamesse, otse peahoone keskteljele. Teine sirge tee viis mõisast viie kilomeetri kaugusel idas paikneva Alajõe kõrvalmõisani, kolmas aga läände, Kuusiku kõrvalmõisa tagustele põldudele. Kõikide nimetatud sihiteede mõisasüdame poolsed otsad olid kujundatud kaunite alleedena. Lehisealleed nimetavad kohalikud inimesed millegipärast juudi kalmistuks.

 

Peahoone lähikonnas oli arvukalt kõrvalhooneid. Kõrvalhoonetest on hiljaaegu restaureeritud Vara mõisaait, mis nüüd kannab nime Vara Loodusmaja ja on mõeldud kasutamiseks looduses matkajatele ja õpilastele õues õppe võimaldamiseks.

 

Omapärane on kunagise peahoone lähedal paiknev väike koonusjas kellatorn.

 

Vara pargis väärivad tähelepanu põlised tammed ja lehised. Kolme põlise tamme ümbermõõdud on 4,6; 4,65 ja 3,8 m ning kõrgused vastavalt 20, 23 ja 22 m. Pargis kasvab veel valget mändi, fraseri nulgu jt puid. Alajõele suunduv kilomeetripikkune allee kuulub samuti pargi juurde.

 

Mõisasüdamesse ja selle lähedusse on 20. sajandi teisel poolel püstitatud mitmeid korterelamuid.